Peame õppima elama koos viirusega

Võlusõna „väljumisstrateegia“ on Eesti inimeste jaoks sisustamata. Nii me siis ootamegi ei tea mida.

Esmaspäevases Vikerraadio saates „Uudis+“ said sõna sissehelistajad. Neilt küsiti, kas eriolukorda ja selle piiranguid peaks pikendama ja kui kaua. Kõlama jäi: jah, ja nii kaua, kuni viirust enam pole. Mõni ütles, et siis, kui Eestis enam uusi haigusjuhtumeid ei ole. Mõni pidas vajalikuks oodata, kuni neid pole enam kogu maailmas.

Tunne on paljudel selline, et paar nädalat ehk veel, võib-olla kolmandake ka, aga siis paneme edasi nagu enne. Et viiruspuhang on lühike ja sel ajal käitume korraks imelikult, mis seal ikka.

Samal ajal on paljud ettevõtjad segaduses ega oska olla. Neist sõltuvad paljude inimeste töökohad, elujärjed, tulevik. Neil on laenud, kohustused, pooleliolevad suured plaanid. Neid häirib määramatus, mis ümbritseb kõiki piiranguid, mille eriolukord kaasa tõi.