Aga tuleb tunnistada, et meie lähimas sõpruskonnas neid, kes sama hüüaks, väga palju enam polegi. Eriti teise sõna osas läheks varasem ühendkoor vist üsna kakofooniliseks.

Fakt on, et valdav osa meie lähimatest liitlastest hüüaks „Venemaa“ asemel nüüd hoopis „Hiina“.

Hiina võimas ja ajaloolises mõõtkavas väga kiire esiletõus tekitab läänemaailmale tohutult muret. Äsja lõppenud Müncheni julgeolekukonverents oli selle kinnituseks. Peateema pidi olema „läänetus“ ehk Lääne taandumine ja allakäik, aga oli pigem siiski küsimus, mida ja kuidas teha Hiinaga.

Vene karu – jajah, tema ikka kuskil mürgeldab, midagi rikub, üht-teist purustab, aga see on selgelt kõrvalteema. Meie lähimate liitlaste suurim hirm pole see, et äkki tuleb karu.