Simo Andre Kadastu: Kuid ennustan, et nimelt Fortinbras nüüd valitakse
Meie NO99 teatri näitlejal Sergo Varesel on avanenud elu võimalus – tema kanda on roll 6. augustil Londonis esietenduvas lavastuses “Hamlet”, mille nimiosas näeb “Sherlocki” sarja peategelast Benedict Cumberbatchi. Coca-Cola Plaza näitab etendust sügisel. Kui sai teatavaks, et just Varesel tükis osa on, müüdi 675 kohta kolmes saalis sahinal välja. Varese mängitaval Fortinbrasil on originaalteksti järgi kuus repliiki. Pealtnäha väike roll. Kas ikka on?
Igal kümnendil olevat oma Hamlet. Aga oma Fortinbras?
Hamleti lõpumonoloog etenduses kõlab nii:
“Horatio, oh, ma suren! See võimas mürk mu vaimu vallutab, mul kuulmata jääb teade Indiast.
Kuid ennustan, et nimelt Fortinbras nüüd valitakse; minu hääl saab talle...
Nii teata talle, ning ka iga sündmust – suurt, väikest –, mis sai tõukeks... Jääb vaid vaikus.”
Fortinbras, keda Vares mängib, on Shakespeare’i järgi Norra prints, kes tüki järgi korjab päris lõpus, pärast Hamleti surma üles printsist maha vedelema jäänud võimu. Lihtsamalt: intriigid tapavad printsi, võim saab Fortinbrasile. Võimu dramaatiline vahetumine tuleb tuttav ette? Loomulikult. Meil on Fortinbrase iga aasta jaoks mitu.
Eestis on intriigidega ametist lahkumine saanud pigem tavaliseks kui anomaalseks. Viimaseks surevaks Hamletiks jäi Keit Pentus-Rosimannus, Fortinbrasina võtab võimu vastu Marina Kaljurand. Veel enam – tänavu on mõnel Fortinbrasil lavale tulekuga raskusi, TTÜs näiteks. Varsti langetab Riigikohus otsuse Neinar Seli süüasjas. Kui otsus on süüdimõistev, kas ja kuidas EOK endale uue Fortinbrasi leiab?
Eesti lavastajad on Fortinbrasi välja mänginud erinevalt – Lembit Petersoni 2003. aasta “Hamletis” oli Norra printsil Hamletiga ühiseid jooni – selleks, et asjad riigis taas paika saaksid, on vaja sõdur-kuningat (Tõnis Palts astus 2003. aasta oktoobris ise tagasi, kuna talle alluv maksuamet asus uurima tema väidetavaid maksupettusi, algas Taavi Veskimägi tähelend). Priit Võigemasti lavastatud 2012. aasta “Hamletis” Võigemast võimu pärijat lavale ei toogi, jättes küsimuse õhku (Andrus Ansip oli sel ajal viimast ametiaega peaminister ja mantlipärijat ei paistnud kuskilt. Siim Kallas lõpuks lavale ei tulnudki. Dublandiks sai peaministriks Taavi Rõivas).
“Hamlet” on tragöödia, täis tõsiseid, tihti kangelase surmaga lõppevaid lugusid. Kuigi meie eri juhtide valimised viimasel ajal just tragöödiaks kujunenud ongi, ei peaks need seda olema. Eestistatud “Hamleti” versioonis istuks Fortinbras praegu näiteks käekirja- või DNA-ekspertiisis või oleks Hamleti võimu pärandamise legitiimsus Riigikohtus kahtluse all.
1997. aastal lavastas Mati Unt võimuhaaraja Fortinbrasi eriti kahtlase, irriteeriva, isegi veidi jabura kujuna. Millisena meie lavastajad järgmisi võimuhaarajaid kujutada soovivad? Lõppeb ju etendus Fortinbrasi kõnekate sõnadega:
Mis puutub minusse, siis võtan kurvalt ma vastu õnne: selle riigi peale on minul maksvaid õigusi; neid nõuda mind käsib soodus hetk.
