Ajaloo maitse
Tubli tosin aastat tagasi olid Rioja veinid Eestis ülimalt armastatud. Nende magus-piprane nõtkus oli algajale veinisõbrale väga arusaadav ja veetlev. Pikk vaadilaagerdus lisas veinile vaniljemaitset, mis mõjus eksootiliselt. Rioja Gran Reservad tundusidki tollal maailma uhkeimad veinid.
Siis tulid uued ajad ja veinid; maailma veinisõbrad hakkasid hindama järjest kergemat ja mahlakamat, meie avastasime Bordeaux' ja õppisime jooma Burgundiat. Mullu oma veiniraamatu jaoks tuhat veini ära maitsnud, sain aga aru, kui hea võib olla üks hoolega tehtud Rioja vein. Muidugi, ka tänane Rioja on ennast maailmatrendi järgi sättinud - veinikunsti kroon pole enam enamasti vana Gran Reserva, vaid pigem nn super-Reserva - täidlane ja mahlakas ja kontsentreeritud esindusvein, mis suudab rinda pista Uue Maailma vägevatega. Hispaanlased ise pidavat igapäevaelus eelistama Crianzat - see on kergelt laagerdatud vein, mis libiseb erilist tähelepanu nõudmata. Nad ei viitsi veini imetleda ja kummardada, tahavad lihtsalt juua.
Rioja veine võib liigitada laias laastus kaheks: lõuna pool Ebro jõge olevad Rio Alta veinid ja põhja pool olevad Rioja Alavesa veinid. Esimesed on lõunapoolse mäeahelikuga varjatud kuumade lõunatuulte ja osalt ka päikese eest. Reeglina nõuavad need nn jaheda Rioja veinid pikemat küpsemisaega, saavutavad tugevama struktuuri ja sobivad pikemaks laagerduseks.
Rioja Alta veinid on võrreldavad Bordeaux' omadega. Rioja Alavesa veinid nopivad aga nii lõunast langeva päikese kui lõunatuule, mägedega on nad kaitstud põhjast. Alavesa veinid on reeglina õhemad ja nõtkemad, meenutades Burgundia omi.
Kuldses oktoobris oli mul võimalik käia veine maitsmas mitmes heas Rioja veinimajas. Et Eestis nende veinid saadaval, on veinisõbral hea võimalus mu hinnanguid kontrollida.
Cune
Cune, ametliku nimega C.V.N.E. - Compañia Vinocola del Norte de España -, on klassikaline vana veinimaja, loodud 1879 ja kuulub tänini Real de Asúa perekonnale. Veinimaja Haro linnas raudteejaama kõrval on asutamisaegne, laagerdusruumi katuse raudkonstruktsiooni projekteeris Jean Eiffel, toosama, kelle ehitatud terastorn Pariisis on iseäranis kuulus.
Niisiis on Cune üks Rioja standardi loojaid, heas mõttes meinstriim. Crianza on marjane ja nooruslik, Reserva pehmema tekstuuri, aga tubli tanniiniga, maitses nii mustikat kui vaarikat.
Hispaania valgete veinide seas omab erilist kohta Alsace'i-pärasesse pudelisse pakitud Monopole (loodud 1915!), mis oma värskusega peabki seda veinimaad jäljendama. Cune veiniimed algavad õigupooolest Imperial-sarjast, mida momendil Eestis pole. Just need (Reserva ja Gran Reserva) pakuvad tihedat ja tulist maitset, millesse pakitud musta sõstart ja maasikat. Maja esindusvein on prantsuse tammes laagerdatud ja 14 kraadi kange (2001) Real de Asúa. Firma ekspordidiektori Oscar Urrutia määratluse järgi on see "heavy metal" ja "Sex Pistols" - niisiis võimsam, magusam, moosisem, igatahes suurem kui "tavaline" Rioja vein.
Cune toodab Rioja Alta karakteriga veini, niisiis Bordeaux-pärast, aga pigem paremkalda (Saint-Émilion, Pomerol) iseloomuga.
Viña Real
See on sama pere veinikoda Rioja Alavesa veinide jaoks. Ehitatud 1989, on see tänagi ultramoodne, kujutades endast hiiglaslikku vaadikujulist ehitist, kus tanke täidetakse erilisel karussellsüsteemil liikuvate veinimahutite, "tuntud lendavate objektide" abil - ikka selleks, et vein saaks gravitatsiooni mõjul ise nõr guda ja säilitada maksimaalselt nõtkust. Viña Real - õhuke, animaalne, mineraalne, punase marja karakteriga - on kahtlemata Rioja burgunder.
(Isegi pudel on burgundia oma). Eestis leidub nii 2001. aasta (väga hea aastakäik) Reservat (maasikas, põldmari, kerge soolakus) kui 1999. aasta Gran Reservat (pehme, tuline, nahk, vana puu) ning need on mõlemad väga nauditavad nõtked veinid. Esindusvein on hinnaline Pagos de Viña Real, mis lisab nõtkusele ka kontsentreerituse ja eriliselt pika järelmaitse.
Contino
Tegu on Cunele kuuluva väikese veinitaluga, kes valmistab veine vaid oma aedadest. Niipalju kui olen saanud Rioja-fännidega vestelda, on Continot peetud ikka väga heaks. Veinimeister Jesus Madrazo kuulub Real de Asúa perekonda ja lubab endale teha Gran Reservat ainult väljapaistvatel aastatel. Too 15. sajandist pärit veinivaldus on üks esimesi Bordeaux-pärase Château-kontseptsiooniga ettevõtteid. Valmistatakse veini ka puhtalt haruldasest Graciano viinamarjast. Et maja firma on nii väike ja populaarne, on meile pakutavad veinid justkui noored ja karedapoolsed. Aga Gran Reservad on ülimalt nauditavad. Maja esindusvein on Viña del Olivo - vanadelt viinapuudelt sajandeid vana oliivipuu ümbert, see on üks meil leiduvaid suursugusemaid Rioja veine.
Alavesas küpsev bordoopudelis Contino on jõuline ja eripärane, kaldudes Bordeaux' ideaali poole.
Muga
Muga on Rioja raskekaallane. Juudi perekonna 1932 asutatud veinimaja hiilgab täna oma modernse külastuskeskusega, aga ka sellega, et kõik majas kasutatavad veinivaadid valmistatakse kohapeal. Nägime isegi pealt, kuidas mehed neid tule peal koolutasid.
Muga Reserva (14%, laagerdub ameerika tammes) on täidlane ja vürtsikas, musta marja karakteriga, meenutades Châteauneuf-du-Pape'i. Reserva Especial (prantsuse tamm) on aga tõeliselt Bordeaux-päraselt tanniinine ning tuletab meelde (moodsat, tammemagusas stiilis) vasakkalda Bordeaux'd. Kuigi rikkalik ja võimas, on see natuke lihtsakoelisem kui Gran Reserva Prado Enea (ameerika tamm), mis on enne müügile pääsemist vähemalt 36 kuud vaadis ja teist sama palju pudelis. See on vein, mis ühtaegu küps, marjane ja pika nõtke happega. Kui nägin seda hiljuti (aastakäik 2000) Selveri hinnaliste veinide riiulil, mõtlesin, et ega pühadeveiniks pole vist paremat. Bugunderi pudel viitab veini stiilile.
Maja esindusveinid Torre Muga ja Aro esindusveinid, mis tehakse valitud marjadest väikese saagikusega viinapuudelt. Maitsepommid, mis küsivad keldrit.
Rioja vein pole niisugune murdja nagu Ribera del Duero või Priorati oma, aga hästi tehtuna justkui kultuursem, maitseb oma pika ja uhke ajaloo järele.