foto

Tõeline laevaehituse algus jääb aga siiski aega, mil ehituse eel tuli esmalt metsa minna ja sobivad puud langetada. Mis küljelaudadeks, mis tekilaudadeks – kõige olulisem oli aga emapuu, mille valimine kuulus laevameistri jaoks kogu protsessi kõige tähtsamate toimingute hulka.

Nõukogude ajal olid meri, rannik ning kõik sellega seonduv keskvõimu kontrolli all, nii et kaasaegses võtmes laeva- ja paadiehitusest saame rääkida alles iseseisvusaja raamides.

Tootmise ja teaduse koostöö

Pole aga üldse ime, et laeva- ja paadiehitusvaldonna ettevõtteid koondav Eesti meretööstuse liit asub Saaremaal ning reklaamib end kodulehel nii: “Põhjala ristiretkedest kirjutati Henriku Liivimaa kroonikas nii: “Saarlased on ümbritsetud merest ega karda tugevaid sõdalasi, sest saarlaste vägi peitub nende laevades.””

Eesti meretööstuse liidus on 17 liikmesettevõtjat ning kaks õppe- ja teadusasutust: Kuressaare ametikool ja Tallinna tehnikaülikooli väikelaevaehituse kompetentsikeskus.

Eesti meretööstuse liidu projektijuht Maria Ruubas loebki Eesti laeva- ja paadiehituse ajaloo alguseks eelmise sajandi 90ndaid. “Turumajandus ja uued välisturud on nii olulised arengumootorid, millest mööda vaadata ei saa,” ütleb ta.

Väikelaevaehituses peab Maria Ruubas üheks olulisemaks saavutuseks edukate kodumaiste brändide olemasolu, mille kasum tuleb Eestisse. “Seda toetab pikk ja tulemuslikult toimiv ning jätkuv koostöö meretööstuse klastri näol, avaliku sektori toetus, sh eriala õpe ja kompetentsikeskuse teenused,” kinnitab ta.

Kaasaja äritrendid on eksport ja erilahendused

Kuna Eesti koduturg on väike, otsivad laeva- ja paadiehitajad võimalusi välisturul. Kuigi võimalused suur- ja seeriatootmises on piiratud, on tugevuseks väikeseeriad ja eriprojektid (custom- ja semi-custom-alused). Ka on Eesti tööjõul hea maine, seda tänu valmisolekule teenindada kliente kõikjalt maailmast.

Maria Ruubas nimetab valdkonna suurimate väljakutsetena oma niššide leidmist ja hoidmist, tootmise ja toodete uuenduslikkust ning kvalifitseeritud tööjõu puudust inseneridest laevaehitajateni.

Ometi ollakse Eesti meretööstuse liidus tuleviku suhtes optimistlikud: “Arvatavasti nii teadus, tootearendus kui ka tootmine ja turundus jätkavad arenemist. Rahvusvahelised trendid on need, millega tuleb Eestiski kaasas käia. Palju räägitakse keskkonnasäästlikkusest, varasemast enam on fookuses laevade energiatõhusus ja loodussäästlikkus. Efektiivsuse suurendamisel on teemaks digiteerimine ja automatiseerimine.”