Allavõtmine - geenid ja ayur-veda
Et sõpra või tuttavat edukalt aidanud dieet ei toimi, on küllap kogenud paljud, kes kehakaalu dieedi abil kontrollida on üritanud. Ühed ja samad toitumisvõtted annavad erinevate inimeste puhul erineva tulemuse. Üks kaotab 20 kilo, teise puhul ei juhtu midagi. Üks tunneb end taimetoitu süües suurepäraselt, ta on täis energiat ja rõõmustab oma hea tervise üle. Teine aga võib end paar päeva ainult taimetoidul olles tunda väsinu ja energiavaesena.
Juhtub ka nii, et söömisega oleks justkui kõik korras, menüü on tervislik, lisaks tarbitakse kõrge väärtusega vitamiine ja mineraale, tehakse sporti, elatakse tervislikult, kuid tuntakse end kõigest sellest hoolimata ikkagi halvasti.
Kõige rohkem kasu on söömisest siis, kui süüakse õiget toitu just enda organismi eripärast lähtudes. Eriti oluline on seda meeles pidada siis, kui suur huvi erinevate toitumisteooriate kohta ajendab lugema üha uut ja uut kirjandust ning kohatised vasturääkivused mõnikord lausa ahastuse peale ajavad.
Isiklik toitumisvajadus
Personaaltreening on tänapäeval täiesti loomulik asi, personaalsest toitumisstiilist aga räägitakse mõnevõrra vähem. Treeningu puhul tunnustatakse inimese ainulaadsust, aga söögilauas?
Kehakaal on otseselt seotud ainevahetusega, ent iga inimese ainevahetus on sama ainulaadne nagu tema sõrmejäljed, nagu kogu tema geneetiline kood. Iga inimene erineb kõigist teistest.
Biokeemiline individuaalsus on põhjus, miks erinevad dieedid edu saavutavad. Miks ühe puhul mõjub hästi low carb (madalate süsivesikute arvuga dieet), kuid teise puhul mitte. Siiamaani on viga tehtud tihti selles, et on otsitud ideaalset toitumistüüpi, arvates, et see on sobilik kõigile.
Inimese geneetilist toitumisvajadust uurib kaasaegne teadus alles lühikest aega. Alles lühikese aja eest tekkis võimalus teie personaalset toitumisvajadust teadusele toetudes usalduslikult määrata. Täna teatakse juba, millised 9 aspekti inimese toitumisvajaduse kindlaks määravad: katabolism/anabolism, põletussüsteem, autonoomne närvisüsteem, näärmetesüsteem, veregrupp, isiklik vatta, pitta, kapha, mineraalide- ja vee varu, prostaglandiini ja hapete hulk kehas. Varasemad teooriad keskendusid vaid ühele lähtepunktile korraga ega tundnud nendevahelisi seoseid.
Teooria juured on iidses ajaloos
Antud teooria juured biokeemilisest individuaalsusest ning toitumistüüpidest ulatuvad antiiki. Traditsiooniline Hiina meditsiin tundis juba aastatuhandete eest viit elementaartüüpi. Igivana hinduistide kunst ayur-veda baseerub viie elemendi, milles igaühes on seitse energiakeskust, kokkumängimisel. Vana-Kreeka arstid ja filosoofid lähtusid neljast mahlast, mille harmoonia tervist määras. Sokrates, ning hiljem Jung ja Freud tundsid erinevaid isiksuse tüüpe. Rooma filosoofile Lukretiusele omistatakse lause: "Kellegi liha on teisele mürk".
Toitumistüübile vastava toitumise pikaajalised mõjud
Toitumistüübile vastava toitumisega kaasneb peale ülekaalu kaotamise, kehalise ning vaimse energia suurenemise ka teisi positiivseid nähte. Tugevneb immuunsüsteem, suurenevad jõud ja vastupidavus, kaasneb krooniliste haiguste leevendus või kadu ning kaovad meeleolu kõikumised ja depressiivsed tujud.
Põhimõtteliselt oleks väga lihtne end õigesti toita, kui järgida oma instinkte. Keha on targem kui tihtilugu arvatakse, ning tunneb lemmikroad - mis ühtlasi võivad olla ka kõige kasulikumad road - ära juba lapsepõlves.
Instinkte tuleks eristada harjumustest - komme süüa üht või teist rooga võib olla elu jooksul omandatud harjumus, millel pole midagi ühist keha enese valikutega. Võimalik, et jõuga eemal hoitud puding või juustukook on need toidud, mida organism vajab ... Saades aga küsitu asemel näiteks toorsalati, annab keha valest valikust märku erinevate signaalidega - tunneb end pahasti, kogub pool kilo raskust juurde ...
Iseenda sisemaailm võib olla hea sihtsadam mentaalseks avastusreisiks, kui julgeda instinktid vabaks anda ning oma keha soove kuulata. Kes aga ise aru ei saa, mida tema keha talle soovitab, võiks konsulteerida toitumisspetsialistidega. Nüüd aga mitte enam stiilis "tahan alla võtta" või "tahan juurde võtta" vaid hoopis "tahan leida oma isikupärast toitumisstiili". Soovitud mõõdu ja kaalu omandamine on suure tõenäosusega selle isikupärase stiili loomulikuks kaasosaks.
Vatta-, pitta- ja kapha-tüübid
Vatta (õhk), pitta (tuli) ja kapha (vesi) on ayur-veda kohaselt elu aluseks olevad kolm peamist jõudu, mis on kolme peamise kehatüübi sisuks. Ayur-veda ise on vanast Indiast pärit metafüüsiline-meditsiiniline õpetus.
Vatta iseloomulikud omadused
inimesel:
kerge luustik
kuiv nahk
lühike mälu
närvilisus ja nõrk stressitaluvus
katkendlik uni
ebaregulaarne söögiisu
kõhukinnisus
tuule ja külma talumatus
Vatta't aitavad tasakaalus hoida regulaarne päevakava, kus on kindlad söögikorrad, aega lõdvestuseks ja magamiseks, soojahoidmine külmal ja tuulisel aastaajal, soe, toitev ja vedelikurikas toit, magusad, hapud ja soolased toidud.
Pitta iseloomulikud omadused
inimesel:
nahaärritused
hallid juuksed ja kiilaspäisus
viha, ärrituvus stressisituatsioonides
tugev söögiisu
kuumatundlikkus
Pitta't aitavad tasakaalus hoida kindel päevakava, mis kaitseb ületöötamise eest, tervislik liigutamine (eriti kasulikud on ujumine, jalutamine ja meeskonnamängud, magusad, mõrud ja teravad maitsed).
Kapha iseloomulikud omadused
inimesel:
raske luustik
rasked juuksed ja rasune nahk
inertsus, jõudeolek
pikk uni
loid ainevahetus ja aeglane seedimine
tundlikkus külma ja niiske ilma suhtes
Kapha't aitavad tasakaalus hoida mentaalne ja füüsiline aktiivsus, varane ärkamine, soe, kerge ja kuiv toit, kuumad, teravad ja mõrud maitsed, kevadine paastuaeg ja organismi puhastamine.