Argentiina maitse Eesti talves
Kuigi meie veinilettide järgi seda ei arvaks, on Argentiina hoopis suurem veinitootja kui Tshiili. Veini all on seal tublisti üle 200 000 hektari ja iga argentiinlane joob aastas ära 40 liitrit veini. Aga veel 70ndatel aastatel jõid argentiinlased vist rohkem kui prantslased ja itaallased: 91 liitrit inimese kohta! Ja sõid sinna hirmsat moodi veisepraadi kõrvale ja ei ole tänini selle kätte ära surnud.
Varem pidid Argentiina 35 miljonit veinijoojat kodumaise toodangu kõik ise ära pruukima, viimastel kümnenditel on avanenud aga ka välisturud. Argentiina vanim veinitootja Graffigna (selle asutas 1869 Juan Carlos Graffigna) oli ka esimesi tähtsaid eksportööre. Veiniraamat ütleb, et Graffigna veinid olid pikka aega niisama argentiinapärased nagu tango, aga tänaseks on nemadki spetsialiseerunud moodsatele rahvusvahelistele sortidele.
Graffignal on 125 ha veiniaedu San Juanis, mis jääb Argentiina kuulsaimast veinipiirkonnast Mendozast põhja poole. Viinapuud kasvavad poolkõrbe alal, neid niisutatakse Andidelt Voolava puhta veega. Päevad on tulikuumad, ööd jahedad. Neist vastanditest sünnibki kuum Argentiina maitse.
Nüüd on Argentiina vanim tootja ka meile jõudnud (vanuselt järgmine, Toso, on ju vana tuttav). Et hinna (umbes 80 krooni) ja kvaliteedi suhe on hea, tasub Graffigna valikust juttu teha.
Chardonnay/Sauvignon 2003 (vahekord 60:40), kangus 14% (!), on hästi jõuline ja puuviljane, õnnelik kombinatsioon Chardonnay võisuse ja kreemisuse ning Sauvignoni värskuse ja rohususe vahel. Üldiselt ma Uue Ilma Chardonnay´de sõber ei ole, aga 40% Sauvignoni teeb selle täitsa mõnusaks. Argentiinlased pruugivad seda ürtidega maitsestatud kanaga.
Punaste valikust on kõige lahedam ja vahest isegi meeldivaim Argentiina rahvusviinamari Malbec 2002 (kõik punased on 13 kraadi). Maitses võib aimata küpset kirssi ja ploomi. Üldmulje veinist on sume, pisut vürtsine ja tahmane. Hea Malbec peabki tahmane olema, hästi musta maitsega, muidu jääb vesiseks.
Syrah 2002 on mahlakam aga teravama maitsega, selles on ploomi kõrval shokolaadi ja lagritsat.
Syrah/Cabernet Sauvignon 2002 on kõige võimsam vein, milles juba ka piisavalt tanniini. Maitses ploom, mustad marjad, kohv ja isegi nahk, mida tagasildil ka lubatud. Täidlane vein, mida soovitatakse lambaliha ja loomakülje kõrvale. Eelmised punased kui õhemad ja pehmemad on rohkem hautatud liha ja potiroogade juurde.
Niisiis teeb Graffigna mõistliku hinna eest üldarusaadavat ja hästilibisevat veini.
