Armas ahelrestoran
Vanalinna piiril WW passaaži ja Apollo raamatumaja külje
all on uusi söögikohti koguni kaks: ameerikapärane TGI
Friday’s ja itaalialik Il Patio. Olgugi eri restoranikettide osad, on
tegu sõsaratega ning ühest teise saab soovi korral liikuda vahepeal
jahedat välisõhku hingamata.
Il Patio kerglaselt
itaalialik sisekujundus annab vaid vihjamisi mõista, et tegu on
rahvusvahelise restoraniahela ühe lüliga – selgemini paistab
see silma kirevate toidupiltidega varustatud menüükaardilt, kuhu
siin-seal on lipsanud mõned lätikeelsed sõnad (ilmselt
kujundati Riia ja Tallinna menüüd samas kohas). Arusaamatusi ega
ahastamapanevaid kirjavigu seevastu ei kohta ning pitsalehekülge ehtiv
pealkiri “Pica” mõjub pigem lõbusalt ja
eksootiliselt.
Il Patios valitsevad heledad toonid ja mahe, kuid
külluslik valgustus. Itaalialiku hõngu tekitamiseks on mindud
lihtsaimat teed: mustvalged fotod ja ajalehereprod seintel ning hele
kivipõrand. Praktiline ja vahemereline, seda küll, kuid muudab
Eesti kliimas mulje ruumist jahedamaks. Mõnusamad paigad õhtuseks
eineks on nahkdiivanitega nurgakesed, mis lausa kutsuvad pikemalt
lösutama.
Majavein (Pasqua Soave Classico) on Il Patios
sõbraliku 50kroonise pokaalihinnaga ning teenindus lausa liigutavalt
hoolitsev ning kiire. Lapsed varustatakse otsekohe õhupallide ja
joonistustarvetega ning õige pea ka õrnroosa
maasika-jäätisekokteiliga (50), mis on sama magus kui taustal laulvad
Totod-Pupod.
Menüü on rikkalik, kuid ettekandja pakub
lisaks veel ka võimalust kõrvalasuva TGI Friday’si
menüüst lisa tellida. Il Patio toidukaart tundub siiski ahvatlevam.
Affetato misto (80) ehk singist-salaamist, salatist, pähklitest ja muust
nikist-näkist koosnev suupistevalik on oma hinna kohta rikkalik ja
mitmekesine, ehkki saabub lauda alles pärast imemaitsvat minestrone
genoveset (35) ja salateid. Minestrone on tõeline talupojasupp, milles
leidub tublisti köögivilja ja parajalt al dente-seisundis pastat koos
parmesaniga – meeldiv üllatus paljude kahvatute supikogemuste
taustal.
Rukolasalat (60) sisaldab lisaks peategelasele ja tomatile
ka šampinjone ning on viirutatud imemaitsvate balsamico-triipudega.
Värskendav ja sugugi mitte väike portsjon.
Suur ja
põnev pitsavalik, milles klassikalised retseptid on paigutatud
eksperimentaalsematest eraldi, jääb seekord proovimata, kuid
spaghetti neri (115) küüslaugu, krevettide, kuivatatud
tomati
ning valge veini kastmega näitab Il Patio pastamenüüd
igatahes parimast küljest.
Küüslauk ja maitseained
muudavad selle roa ootamatult teravaks (võtke seda kui hoiatust, kui
soovite, kuid mõeldud on siiski komplimendina) ning mustad spagetid
annavad ka eksootilise välimuse.
Pearoog, bistecca con porcini
(150), serveeritakse kuumal malmalusel ning toob selle söömaaja
ainukese pettumuse. Küüslauguvõi ja seentega serveeritud liha
on liiga vintske, et seda nautida, olgugi et rosmariiniga juustukartulid ja
hallitusjuustukaste on maitsvad.
See-eest teeb mahlakas
ja magus tiramisu (70) südame soojaks nagu sügisene
ballikutse.