Avokaado kevadine turgutaja
Avokaado ehk pirnloorber ehk alligaatorpirn on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Sõna avokaado tuleb asteegikeelsest sõnast ahuacatl ning tähendab otsetõlkes munandit. Avokaadosorte on küll palju, kuid populaarsemad on pruunjasmusta koorega ’Hass’ ja sileda tumerohelise koorega ’Fuerte’. Paremad ja pähklisema maitsega salatiavokaadod on tumedakoorelised.
Neljandik avokaadot päevas on piisav
Avokaado on suurepärane tervise ja ilu tagaja, kuid siiski ei tohi sellega liialdada. „Portsjoni
suurus võiks olla neljandik avokaadot (5 g rasva ja 56 kcal). Loomulikult oleneb kogus ka muudest päeva jooksul söödud toiduainetest,” rõhutab personaaltreener ja toitumisnõustaja Katrin Pärt.
„Avokaado sisaldab küll rasva, ent suuremas koguses on tegu monoküllastamata rasvhapetega,
mida peaks inimese igapäevane toit sisaldama 10–15%. Lisa avokaadot salatitele, või asemel määrdena leivale ja smuutidesse. Avokaado sobib tomatite, seente ja punase sibulaga,” toob Katrin Pärt näiteid.
Hiljuti ilmus raamatupoodidesse Tiina Lebase ja Merrit Kiho raamat „Roheline tervisepomm
avokaado”. Sarja „100 rooga” kuuluv miniraamat pakub 30 retsepti jagu põnevaid ja esmapilgul ootamatuidki lahendusi, mille abil teha avokaadost oma sõber.
Kuidas avokaadot kasutada?
Avokaadole on omane järelvalmimine. Müügiks mõeldud avokaadod korjatakse käsitsi, kui nad on veel pooltoored ja kõvad. Koore kerge nõtkumine pigistamisel annab teada valmimisprotsessi algusest.
Toores avokaado küpseb kõige paremini edasi toatemperatuuril. Kui soovid, et vili küpseks kiiremini, aseta ta koos õuna või banaaniga paberkotti. Puuviljad toodavad etüleengaasi, mis kiirendab küpsemist. Kui paned avokaado toorena külmkappi, värvub viljaliha seest pruuniks, sest rasvad on külma suhtes tundlikud, kuid küpset avokaadot saab külmkapis edukalt säilitada.
Avokaadot on lihtne puhastada, kui lõigata viljaliha pikisuunas suure noaga läbi kuni kivini ning seejärel pöörata lahtilõigatud pooli teineteise suhtes. Kivi kättesaamiseks löö kokanoa tera kivisse ja keera kivi välja. Kui kasutad korraga ainult poolt avokaadot, jäta kivi teise poole sisse, sest see
kaitseb vilja värvimuutuse eest.
Küpset avokaadot on mugav süüa koore seest lusikaga, enne maitsesta vilja sidrunimahla
või sidrunipipraga. Kui soovid avokaadot kasutada salatis, tee poolitatud avokaadosse
lauanoaga sobilikud sisselõiked ja kougi supilusikaga tükid kaussi. Avokaado tumerohelisem
koorealune osa on eriti kasulik.
Õliküllus ja kõrge küllastamata rasvhapete sisaldus muudavad puhastatud avokaado
vastuvõtlikuks hapnikule ning vili tumeneb kiiresti. Selle vältimiseks pritsi lõikepindu
kohe sidruni- või laimimahlaga.
Avokaado kasulikud omadused
Olenevalt sordist võib vili sisaldada kuni
30 protsenti rasva. Põhiosa sellest moodustavad
kergesti omastatavad monoküllastamata
rasvhapped, mis aitavad vähendada
nn halva kolesterooli sisaldust ning suurendada
hea kolesterooli sisaldust. Avokaado
on abiks naha ja juuste toitmisel, kortsude
ennetamisel ja ajutegevuse parandamisel.
Üks avokaado annab meile kolmandiku
päevasest vajalikust kiudainekogusest ning
sobib seetõttu neile, kes teratooteid menüüs
väldivad. Kiudained tekitavad täiskõhutunde
ja kiirendavad soolestiku tööd ning hoiavad
veresuhkru- ja insuliinisisalduse ühtlase.
Avokaados on rohkelt kaaliumi, mis reguleerib
vererõhku, hapnikuvahetust ja vee
hulka kudedes. Lisaks sisaldab see puuvili
rikkalikult vitamiine, eriti B-grupi vitamiine,
ja foolhapet, mida seostatakse vähi ja
südamehaiguste ennetamisega just täiskasvanutel
Avokaado muna ja peekoniga
- 1 suur avokaado
- 2 väikest muna
- 2 õhukest viilu suitsupeekonit
