Söögiks kogutud koonilise kujuga bambusevõrseid tuleb töödelda. Esmalt eemaldatakse võrse tipus paiknevad peened, kuid olemuselt vägagi teravad harjased. Enne toiduks kasutamist tuleb võrseid tingimata termiliselt töödelda. Põhjus on selles, et toored bambusekasvud sisaldavad tsüanogeenseid glükosiide, mis sissesöödult on inimesele toksilised. Et valdav enamik bambusevõrseid kaubastatakse konserveeritult, siis on kuumtöötlus niikuinii vajalik. Euroopa turule jõuavad bambusevõrsed kas marineeritult, soolatult, suhkrustatult või säilitatuna omas mahlas, õlis või lahjas alkoholis. Juba avatud bambusevõrsete konservi sisu saab nädala jagu külmikus säilitada, kuid tuleb veenduda, et kasvud oleksid täiel määral vedelikukihiga kaetud.

Toidupalana on bambus suhteliselt lahja suutäis. Põhitoitainetest leidub nendes 90% ulatuses vett, 5-6% süsivesikuid koos kiudainetega, 2-3% valke ja minimaalselt rasv­happeid. Saja­grammine võrsepunt annab sööjale ligi veerand­sada kilokalorit. Bambusevõrsete säilitamisel suhkrulahuses, õlis või lahjas alkoholis kasvab ka nende energeetiline väärtus sõltuvalt säilitus­keskkonna mõjust. Hoopis mitmekülgsem tegija on bambus mineraalide ja mikrotoitainete vallas. Mineraalühenditest tuleks esile tõsta kaaliumi-, magneesiumi- ja fosforiühendite osakaalu. Vitamiinidest leidub võrsetes mitmeid B-rühma esindajaid, mikroelemente on aga suisa terve plejaad: tsink, mangaan, koobalt, raud, nikkel, vask, kroom, seleen jne. Ei maksa arvata, et see mikroelementide valim on alati kõikides bambusevõsudes, see sõltub väga olulisel määral ka kasvupinnasest.

Toidulauale rändavad muudki bambuse osad!
Lisaks võrsetele kogutakse bambuselt periooditi ka suhkrurikast magusat mahla. Sellest omakorda valmistatakse kääritamisega kas õlut või veiniäädikat, samuti kõlbab mahl kastmete valmistamiseks. Joogipoolisest on tuntud bambusetee. Teed valmistatakse tänu klorofüllile roheliseks muutunud bambusevõrsetest, millel on arenenud juba esimesed lehedki. Teematerjali värvuse säilitamiseks kuumtöödeldakse korjatud võrsed kohe. Teatud liiki bambuse lehtedest saab teha ka likööri, juhul kui lehti leotatakse alkohollahuses. Tõsi, see alkoholileotis on pigem raviotstarbeline, mitte niisama joogiks pruugitav. Aasias süüakse ka bambuse pungi ning seemneid.

Bambuselehti saab kasutada ka omalaadse toidupakendina, sest neisse pakendatud soe roog omandab erilise lõhna. Seest õõnsaid tooreid bambusevarsi saab tarbida ka küpsetusümbrisena, milles valmistatakse kuumtöötlust vajavaid roogi. Ja otse loomulikult saab bambusest teha söögiriistu: pulki, lusikaid ja toidunõusid.

Bambus meie toidus!
Bambusekasvud on meie toidus pigem juhukülalised. Erandiks on muidugi inimesed, kes neid teadlikult ostavad ja toiduks kasutavad. Kindlasti võib bambusevõsudega kohtuda, külastades aasiapäraseid toite pakkuvaid söögikohti. Kuid bambusevõrseid võib leida ka paljudest teistest toitudest. Esmalt peaks mainima mitmesuguseid magushapukaid või vürtsikaid aasiapäraseid kastmeid, kus bambus on kindlalt esindatud. Samuti võib loo nimikangelast kohata valmiskujul müüdavates aasiapärastes paja- ja vokiroogades, sügavkülmutatud hiinapärastes aedviljasegudes ning eksootilistes pitsakatetes. Maitselt suhteliselt neutraalse toidupalana sobivad bambusevõrsed hästi teiste aedviljade, lihatoitude, seente ja mitmete maitseainetega. Ka roogade olemuse suhtes pole bambus pretensioonikas, seda võib leida suppides, voki-, paja- ja vormiroogades.