Patsient on infosüsteemi kaasatud
Kuna tulemusliku ravi eelduseks on paljuski patsiendi kaasatus ja aktiivne osalus raviprotsessis, siis on ka patsiendil võimalik ligi pääseda oma terviseandmetele tsentraalses infosüsteemis. Selleks on arendatud spetsiaalne tervise infosüsteemi veebirakendus, riiklik patsiendiportaal (www.digilugu.ee), kuhu sisenemiseks läheb tarvis ID-kaarti või Mobiil-ID-d.
Kunagi varem pole meditsiinidokumendid olnud teisele arstile nii kiiresti ja lihtsalt edastatavad ning patsiendile endalegi kättesaadavad. Riiklikus infosüsteemis on kõik dokumendid turvaliselt säilitatavad ja kiirelt kasutatavad ka aastate pärast.
Pea ühelgi teisel riigil maailmas ei ole ette näidata kõiki raviasutusi ühendavat tervise infosüsteemi, mis võimaldab sisuliselt minutitega haiglate vahel dokumente vahetada.

Kümne aastaga ideest toimiva süsteemini
Eesti E-tervise Sihtasutus saab sel aastal kümneaastaseks ning selle ajaga on toimunud tubli areng. Süsteemiga on tehnilises mõttes ühendatud kõik haiglad ja perearstid. Kasutajatena on lisandunud tervishoiutöötajad ning just viimasel ajal ka paljud patsiendid. Süsteemi kasutab üle 10 000 tervishoiutöötaja ja sinna on talletatud 1,3 miljoni elaniku terviseandmed. Ühes kuus tehakse süsteemi praegu ligi 500 000 päringut tervishoiutöötajate ja üle 300 000 andmepäringu patsientide poolt.
Kümne aasta jooksul on muutunud nii võimalused, teadmised kui ka oskused, samuti arstide, õdede ja patsientide ootused ning vajadused. Seega vajab uuendamist tervise infosüsteemi kontseptsioon. Senise kontsentreeritult kogutava informatsiooni ja meditsiinidokumentide asemele vajame tulevikus ilmselt ühtse struktuuriga haiguslugu, mis võimaldaks kiirelt ja mugavalt patsiendi seisundist ülevaate saada ega sunniks dokumentide vahel surfama.

Mugav teenus patsiendile
Riikliku patsiendiportaali www.digilugu.ee vahendusel pääseb patsient ligi kõikidele arsti koostatud ja tervise infosüsteemi edastatud meditsiinidokumentidele. Koostada saab ka tervise-deklaratsiooni (vajalik autojuhiloa taotlemiseks), tahteavaldusi (sh organdoonorluse tahteavaldust), kolmandatele isikutele antavaid volitusi (ligipääsuks oma terviseandmetele) ja palju muud.
2015. aastal ootab rohkem kui 80 000 inimest ees juhiloa vahetus. Esimest korda ei pea tervisetõendit viima maanteeametisse ise, vaid see edastatakse pärast tõendi väljastamist perearsti poolt automaatselt elektroonilisel kujul. Tõendi saamise eeldusena tuleb patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) täita tervisedeklaratsioon.

Patsiendiportaali tulevik
Patsiendiportaali edasiarendamise eesmärk on võimaldada kasutajale mugavat ja turvalist ligipääsu oma raviandmetele (sh retseptidele, analüüside ja uuringute tulemustele) ning pakkuda ter-viseseisundi hindamise ja ravi kohta lisainformatsiooni. Pikemas perspektiivis peaks patsiendiportaalist kujunema aktiivne kommunikatsioonivahend patsiendi ja esmatasandi (perearsti) vahel.
Patsiendiportaali täiendamine toimub pidevalt. Koostöös haigekassaga on lõppfaasi jõudmas arendus, mis võimaldab inimesel näha haigekassale esitatud raviarveid.
E-kiirabi töölerakendumisel jõuab vajalik eelinformat-sioon kiirabini enne sündmuskohale jõudmist ning edastatakse vajadusel haiglasse veel kiirabi sündmuskohal viibides.
Arendamisel on ka vähi sõeluuringute register ning e-immuniseerimispass, mille elluviimisel kaob vajadus praegu kasutusel oleva paberkandjal immuniseerimispassi järele. Seeläbi muutub lihtsamaks ja täpsemaks uute vaktsineerimis-te määramine ja meeles pidamine.

MIS ON PATSIENDIPORTAAL?
Riiklik patsiendiportaal (www.digilugu.ee) on kasutajakesk-kond, mille vahendusel pakutakse kõikidele rahvastikuregistrisse kantud isikutele e-teenuseid ja infot, mis aitavad tõsta kasutaja teadlikkust oma terviseseisundist ning loovad tingimused ja võimalused, et patsient oleks raviprotsessis tervishoiuteenu-se osutajale aktiivne ja teadlik partner.

RIIKLIKUS PATSIENDIPORTAALIS ON VÕIMALIK PATSIENDIL MUU HULGAS:
• vaadata oma raviandmeid ja retsepte
• taotleda tervisetõendit autojuhiloa saamiseks, täites tervisedeklaratsiooni
• määrata endale erineva volituste ulatusega esindajaid
• vaadata esindatavate isikute raviandmeid
• koostada tahteavaldusi, sh organdoonorluse tahteavaldust
• kontrollida, kes ja millal on vaadanud tema terviseandmeid