Eesti gastronoomia suurvõit

Prestiižikaimaks kokkade võistlusteks tituleeritud Bocuse d’Ori eelvoorus Norras saavutas Eesti enneolematult hea tulemuse, tagades edasipääsu finaalvõistlusele Lyoni 2009. a jaanuaris.

Maailma gastronoomiat enim mõjutanud suurkuju Paul Bocuse’i algatatud võistlust Bocuse d’Or on korraldatud üle 20 aasta. Seni väga kinnine tipp-gastronoomia riikide vaheline heitlus sai sel aastal uue mõõtme – esimest korda kutsuti osalema uusi riike, nagu India, Indoneesia, Vietnam, mõned riigid Euroopast, sealhulgas Eesti. Au oli ääretu. Veel mõni aasta tagasi Lyonis meeletu melu ja tohutu suurte fänniklubide saatel toimunud võistlust külastanud eestlastest valdkonna arendajad ja huvilised ei osanud isegi unistada sellest, et 2009 oleme ka meie osa sellest niinimetatud vormel-1-kulinaariapeost. Tänaseks on selgunud, et Eesti lipp saab olema lõppvõistlusel kõrgel Prantsusmaa, Põhjamaade, Jaapani, Austraalia, Kanada, Brasiilia ja teiste suurriikide kõrval.

Faktidest

Tänu Vladislav Djatchuki  ja abikokk Viktor Leshe­vichi (mõlemad restoranist Egoist) suurepärase menüü esitlusele – kalaroog lõhest ning liharoog lambast – võitsime 7. koha, seljatades näiteks Hollandi, Šveitsi, Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Venemaa, ning saavutasime parima uustulnukana koha legendaarsete favoriitide Prantsusmaa ja Põhjamaade järel.

Lisaks esikolmiku autasustamisele premeeriti ka parima kala- ja liharoa valmistajat Prantsusmaad.

Kuid enne veel, kui need võidud olid teatavaks tehtud, sai auhinnatseremoonial kõlada “Estonia”! Nimelt pärjati abikokk Viktor (19) kõikide tiimide abilistest parimaks. Abikokkade ehk commis’de auhindamisega tunnustatakse noori kokki ning usun, et Viktori koolikaaslastele Tallinna Teeninduskoolis ja teisteski kokakoolides õppijaile on see üks oluline märk ja tähis.

Žüriisse kuulusid riikide Bocuse d’Ori akadeemiate presidendid, Eestist Dimitri ­Demjanov, tänu kelle eestvedamisele ja piiritule usule ning pühendumisele see üritus üldse meile nii lähedale on jõudnud.

Erakordseks võib pidada ka seda, et esimesel võistluspäeval, mil Eestigi üles astus, oli roogi maitsmas ka härra Bocuse (82) ise. Muide, suurmeistrile ei jäänud ka Eesti meeskonna tegemised märkamatuks – meie võistlustiim, president ja lippudega ergutusmeeskond avaldasid talle sellist muljet, et vanahärra soovis isegi ühist fotot teha.

Enam kui võistlus

Väikse riigi rahvana tunneme alati heameelt kaasmaalaste suurte saavutuste üle. Äsja Norras, Stavangeris toimunud võistlustele oli Eestist kaasa sõitnud 30-liikmeline delegatsioon. Ja tuli tõdeda, et hea tunne on spordivõistluse sarnaselt elada kaasa toimuvale, mis ei ole pelgalt vaid individuaal-ala, ühe koka (edu)lugu – vaid riigi esindamine, toidukultuuri tutvustamine, koka-ameti propageerimine, toidutrendide suuna näit, toorainete ja nende ausa käsitlemise väärtustamine ja palju veel. Ehk küll primaar­ne oli võistlus – 5,5 tundi ettevalmistust, ranged reeglid toidu töötlemisel ja ajastusel, närvide mäng avatud köögis suure auditooriumi ees, sellele eelnenud kuude pikkune treening, mis päädis kinnisideega olla parem teistest 19 osalejast ning uskuda žürii objektiivsesse hindamisse. Aga selle kõige taga on ka palju muud, mis teebki Bocuse d’Ori väga eriliseks.

Bocuse d’ Or Euroopa eelvoor
1.	Norra	838 punkti
2.	Taani	796 punkti
3.	Rootsi	769 punkti
4.	Prantsusmaa	754 punkti
5.	Soome	711 punkti
6.	Island	710 punkti
7.	Eesti	705 punkti
8.	Holland	682 punkti
9.	Tšehhi	674 punkti
10.	Šveits	649 punkti
11.	Suurbritannia	640 punkti
12.	Luksemburg	618 punkti
13.	Belgia	606 punkti
14.	Hispaania	558 punkti
15.	Malta	554 punkti
16.	Poola	547 punkti
17.	Ungari	545 punkti
18.	Itaalia	534 punkti
19.	Venemaa	502 punkti
20.	Horvaatia	429 punkti
Lyoni finaali pääsesid esimesed kolmteist.