Eesti masina- ja metallitööstus on võimas eksportija

Eestis tegutseb umbes 7000 tööstusettevõtet, millest suurima osakaaluga on 2200 metalli- ja masinatööstuse ettevõtet. Kui töötlevas tööstuses on hõivatuid 126 000, siis masina- ja metallitööstuses on neid 35 000. Iga töötleva tööstuse ametikoht annab minimaalselt kaks töökohta teistes sektorites.

Masinaehitus on üks Eesti olulisemaid kasvuvaldkondi, kus 80–90% müügist moodustab eksport. Eesti siseturg on tähtsam masinate ja seadmete hoolduses, remondis ja paigalduses ning metalltoodete tootmises.

Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete ühiseid huve esindab kiiresti kasvav võrgustik Eesti Masinatööstuse Liit (EML), mis oma 115 liikmega on suurim töötleva tööstuse erialaliit. EMLi juht Triin Ploompuu rõhutas 13. jaanuaril Vikerraadio hommikuprogrammis esinedes, et kuigi tänapäeval räägitakse Eestist palju kui IT-riigist, peetakse iga riigi majanduse selgrooks siiski tugevat tööstust. Samas, kõik IT-lahendused, mis on seotud tööstuse arendamisega, ergutavad innovatsiooni ja muudavad tooted või tootmise uuenduslikumaks.

Valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Eksport moodustab 2/3 käibest, mis on samas suurusjärgus kogu töötleva tööstusega. Mootorsõidukite ja haagiste tootmises on ekspordi osakaal 90% ja elektriseadmete tootmises 80%. Positiivne on ka see, et ettevõtetel on piisavalt omavahendeid. Kindlasti suudaks masina- ja metallitööstus oma näitajaid veelgi parandada ja rohkem tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koostööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ja haridussektor koolitaks sobivat tööjõudu. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inseneride puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele.

Triin Ploompuu arvab, et kui noored saaksid enne karjäärivalikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, kuidas luuakse väärtust ja tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama. “Eesti tööjõuturu probleem on see, et meil on liiga palju keskharidusega ja ilma kindla erialata inimesi,” ütles Ploompuu Vikerraadio saates. Kuna neid, kes oskavad metalli taltsutada, jääb aina vähemaks, on nad tööjõuturul väga konkurentsivõimelised. Ta julgustab valdkonda tööle tulema noori ja ka naisi, sest tänapäevane tehnoloogia nõuab nutikust ning vähem füüsilist tööd. “Murekohti on igas valdkonnas, aga need on ... ainult lahendamiseks.” Ploompuu loodab, et ühel päeval hakatakse jälle Eestis ise lennukeid ja vedureid valmistama ning noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest, nagu Eesti masinatööstuse muljetavaldavas ajaloos on juba pikka aega tagasi juhtunud.