Mis on tauriin ja mis guaraana?
• Tauriin on kõikjal organismis leiduv aminohappe tsüsteiini derivaat. Inimese organism sünteesib tauriini ise, sealjuures leidub tauriini nii emapiimas kui loomses toidus. Teadusuuringuid on tauriini kohta seni valdavalt tehtud kassidel. Erinevalt inimestest aga ei sünteesi kassid tauriini ise ning neile on tauriini allikaks vaid toit. Uuringud on veel näidanud, et tauriin parandab kaltsiumikanalite läbitavust ja on osaline väga paljudes teistes füsioloogilistes funktsioonides. Nii kaitseb tauriin südant liigsest erutusest tekkiva kahju eest, normaliseerib vererõhku, vähendab sapikivi tekke riski ja langetab kolesterooli taset, osaleb nägemisfunktsioonis jne. Omamoodi reklaami tauriinile aitab teha ka teadmata allikast lendu läinud müüt, et jooki toodetakse kas härja sapist või pulli spermast.  
• Guaraana, Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvava ronitaime, tegi 1840. aastal Euroopas tuntuks Alexander von Humboldt. Misjonärid kirjeldasid aga guaraanat juba 17. sajandil kui ravimtaime. Guaraana seemnetes leidub kolm korda enam kofeiini kui kohviubades ja kaheksa korda enam kui mate tees. Üks taim annab ühe kg seemneid, millest tehtud pulbrit on pärismaalased aegade hämarusest alates kasutanud turgutava vahendina (päevaannuseks 1,5 teelusikatäit). Guaraanal on kohvist pikem toime, see kustutab janu- ja näljatunde. Kuid nagu kohvigi puhul, võib esineda mõnedel isikutel paradoksaalne toime – unetuse asemel tekib hoopis unisus ja väsimus.