erakogu
Ma olen Amsterdamis käinud õige mitu korda, kuna üks mu vanadest sõpradest otsustas sinna elama jääda. Loomulikult tutvustati mulle muude vaatamisväärsuste ja elamuste seas ka seeni. Esimesel korral alustasime lihtsamast, nagu mingit sorti copelandia ja paljude turistide lemmikute ehk mehhiklastega. Seentega üle pingutada ei tasu – pole tarvis arvata, et saad korraga selles vallas põhjaliku ülevaate. Lisaks sellele ei paku enamik neist seentest mingit maitseelamust, veel enam – kui soovid nendest mingit psühhedeelset elamust saada, pead muu toidukraamiga kokku hoidma ja rõvedad seened veega alla loputama. Kui lähed seal kauplusesse neid ostma ja sul puuduvad omal eelnevad kogemused või teadjast järelevaataja, siis kuula, mida poemüüja räägib. Ja ära kohe trühvlite kallale mine.

Mina ostsin trühvleid, mis laiemalt tuntud Philosopher’s Stone’i nime all, oma eelmisel Amsterdami reisil. Oli sulnis suveilm, pehme ja mahe, samal ajal kui siin sadas vihma ja õhus oli juba tunda sügist. Sõbra korteri akna all vastasmajas asus veider kunstigalerii, kus eriti inimesi ei käinud. Seadsin end mõnusasti sisse. Seenesöömise juures on minu jaoks oluline koht, kus seda teha, ja seisund, milles neid süüa – see kõik annab asjale värvi.

Niisiis varustasin end seekord värskete trühvlitega. Neid müüakse ka kuivatatud kujul, sellisel juhul meenutavad need müslit. Värsked aga on lahedad pisikesed mügarad, mis võivad tõmbuda kergelt rohekaslillakateks. Maitse poolest on nad maagilistest seentest – vaieldamatult parimad, meenutades pisut kreeka pähklit, mida on ristatud arooniatega.

Philosopher’s Stone peaks andma tugeva tripi. Mina selles pettuma ei pidanud. Kõige huvitavam minu jaoks oli tookordse filosoofilise suveõhtu juures see, et minu ümber nähtavale ruumile ilmus juurde uus visuaalne mõõde – ma võisin näha aega voolamas. Ei, see polnud midagi värvilist, vilkuvat või kõnetavat. See lihtsalt oli seal. Oma maitseelamuse sain ma kätte.

Kuna tegemist on kraamiga, mis siinkandis ja ka paljudes teistes riikides illegaal­ne, siis palun ärge neid seadusevastaselt mekkima hakake. Praegu tahetakse neid elamusepakkujaid ka Hollandis keelustada – põhjuseks on liiga maiaks muutuvad turistid, kes kipuvad nendega endale liiga tegema. Aplus tapab. Seente puhul kehtib ilmselt sajaprotsendiliselt vanarahva tarkus – tasa sõuad – kaugele jõuad. See pole siiski toidu­kraam, mis iga inimese laual argiselt olema peaks. Hetkel peaks see reisisellide jaoks siin-seal veel legaalne olema, kuid pole kindel, kauaks. Häid maitseelamusi!