Äriühing arvab soetatud korterilt tasutud käibemaksu pahaaimamatult oma maksustatavast käibest maha, leides, et korter soetati nt bürooruumiks või edasi rentimiseks. Maksuametil tekib aga kahtlus, et tegelikult asutakse korterit kasutama eluruumina või esineb muid põhjusi, miks büroopidamine korteris ei tundu võimalik ja usutav ning järgneb maksuhalduri otsus käibemaks tagasi nõuda. Selliste lahkarvamuste põhjuseks võib ühelt poolt olla nii äriühingu esindaja poolne teadlik eksitamine isikliku kasu saamise eesmärgil, kuid teinekord võib minna ka nii, et tubli ärimees lihtsalt ei suuda kummutada kõiges kahtleva maksuametniku veendumust. Viimati mainitud olukorraga põrkutakse üha sagedamini kokku valmimisjärgus või äsja valminud korterite puhul, kus mõistetavalt ei pruugi olla visioonis või reaalsuses paika loksunud kavandatud äriplaan.

Üheks uudistekünnise ületanud näiteks sedalaadi vaidlusest oli Henry Kallase kohtuvaidlus. Vaidlus käis selle üle, kas Tornimäele soetati korter äriotstarbeks või asus Kallas sinna koos oma elukaaslasega elama. Lahkarvamus oli sedavõrd ulatuslik, et võttis lausa kriminaalmenetluse mõõtmed.
Advokaadibüroo HansaLaw vandeadvokaadid Janar Urres ja Gerly Kask

Hiljuti jõudis Riigikohtusse järjekordne kaasus firmakorterite teemal. Seetõttu on paras aeg üle vaadata, millele tasub korterit soetaval ettevõtjal sarnasesse vaidlusesse sattudes tähelepanu pöörata:

• Soetatud ruumide sisustamine omab tähtsust. Maksuamet on õigus soetatud korterit tulla vaatlema;

• Maksuamet ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata põhjusel, et kinnisasja ei ole veel (kontorina) kasutusele võetud;

• Kavandatava bürooruumi puhul võib tõendiks olla äriplaan. Riigikohus on aktsepteerinud, et ka suulise seletusega saab äriplaani tõendada;

• Äriplaan peab olema eluliselt usutav ja õiguslikult võimalik. Selgitused, mida maksuhaldurile kavandatava tegevuse kohta esitada, ei saa olla üldsõnalised või ebamäärased;

• Majutusteenuse pakkumine on kehtiva õiguse kohaselt lubatav nii elamus kui ka mitteelamus, bürooruumid võivad asuda aga ainult mitteelamu kasutusotstarbega hoones või ruumides. Seega eluruumis majutusteenuse osutamine on lubatud, aga selleks, et eluruumi äriruumina välja rentida, tuleb muuta korteri kasutusotstarvet;

• Pelgalt ehitusõiguslikust kasutusotstarbest lähtumine ei pruugi viia alati õigele tulemusele. Kui esineb õiguslikke takistusi, mis ei lase äriplaani ellu viia, peaks ettevõtja esile tooma, milliseid abinõusid on ta kasutanud või plaanib kasutada, et viia eluruumi kasutusotstarve kavandatava kasutusotstarbega kooskõlla;

• Isiku tegevus pärast maksuotsuse andmist (kohtumenetluse ajal) võib kaudselt kinnitada tema esialgseid kavatsusi;

• Mõtle läbi millise sisuga selgitusi oma tegevuse kohta annad. Uute ideedega hiljem väljatulemine ei pruugi olukorda enam päästa.

Hiljutise Riigikohtu otsuse valguses on ka maksuamet oma koduleheküljele lisanud kirjatüki – „Mida peab teadma eluruumi soetav äriühing“.

Tasub teada, et kui ettevõtja äriplaan siiski mingil põhjusel kohe ei realiseeru või algne käibemaksu mahaarvamine oli maksuhalduri arvates põhjendamatu, siis ei välista see sisendkäibemaksu korrigeerimist tulevikus. Kui äriühing hakkab edaspidi korterit kasutama või edasirentima kontorina, on tal õigus korrigeerida korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu vastavalt korteriomandi maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele.

Lõpetuseks, plaanide teostamisel tasub tegutseda läbimõeldult, et hiljem ei tekiks maksudega ootamatuid üllatusi.

Jaga
Kommentaarid