2021. aastast kõik hooned liginullenergia tasemel

Hoonete energiatõhususe suunise järgi peavad 2021. aastast kõik uued majad olema liginullenergiahooned, s.o ehitatud parima võimaliku ehituspraktika järgi ning energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega. Seejuures peab hoone olema tehniliselt mõistlikult ehitatud ja aastane energiakasutus korterelamu köetava pindala ruutmeetri kohta jääma alla 100 kWh. Võrdluseks võib öelda, et renoveerimata korterelamu tavapärane energiakasutus on kaks kuni neli korda suurem. Eestis on valminud esimesed liginullenergiatõhususele vastavad uued hooned, aga mitte ühtegi renoveerimislahendust.

2014. aasta sügisel käivituski TTÜ teadlaste Targo Kalamehe ja Jarek Kurnitski eestvedamisel H2020 programmi uurimisprojekt. Eesmärgiks oli välja töötada kulutõhusad lahendused terviklikuks renoveerimiseks. Ülikool osales selles projektis koos puitkarkassmajade tootja Mateki ja ehitusfirmaga REF Ehitustööd.

Pilootprojektist masstootmiseni

Kaheksateist partnerit seitsmest riigist –ettevõtted ja teadlased – katsetavad uudseid lahendusi nii laboritingimustes kui ka reaalsete hoonete peal. Eestis on pilootobjektiks TTÜ Akadeemia tee 5a pereühiselamu. Katsetega soovitakse jõuda nii kaugele, et ideed saaks hakata kasutama masstootmises.

TTÜ ja Matek AS pärjati Akadeemia tee 5a projekti elluviimise eest Aasta Energiateo auhinnaga.

Pereühiselamu ehitati 1986. aastal ja oli toona väga moodne kodu 80 perele. 30 aasta jooksul polnud hoones märkimisväärset remonti tehtud ja hoone oli üsna kehvas olukorras. AS-i Matek projektijuhi Leho Variku sõnul ei tasu praegu ehitatavaid maju võrrelda 10 või 20 aastat tagasi ehitatud majadega, rääkimata 30 aasta vanusest hoonest. Ühiselamu ehituskvaliteet oli kehv ja igale korrusele tuli läheneda eraldi, kuid siiski töötati välja optimaalne lahendus. Oli tekkinud soodne olukord: hoone vajas hädasti põhjalikku remonti ja ehitusteadlastel oli projekti MoreConnect jaoks vaja hoonet, mille peal demonstreerida innovaatilisi renoveerimislahendusi. Mõeldud, tehtud!

Koostöös Matekiga töötati välja soojustuselemendid nii välisseintele kui ka katusele. Muutuva veeaurutakistusega aurutõke võimaldab ehitusniiskusel elementidest välja kuivada. See tagab puitvälisseinapaneelis niiskuse sobiva toimivuse. Välisseina elementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorud, säästes nii šahtide arvelt korterisse palju kasulikku pinda.

Hea võimalus puitmajatootjatele

Lahendus on suure potentsiaaliga Eesti puitmajade tootjatele, kes praegu keskenduvad peamiselt uusehitistele, kuid ka renoveerimisel läheb vaja tehases eeltoodetud puitelemente. Uusehituse osakaal kogu elamufondist on vaid mõni protsent ja praegused hooned vajavad korralikku renoveerimist nii füüsilise kestvuse, energiatõhususe kui ka sisekliima toimivuse parandamiseks. Tulevikus võib Eesti puitmajatehastel selles nišis olla suur arengupotentsiaal, lisaks avab see uued eksporditurud.

Uudseimad lahendused

Uudsed elemendid annavad mitmeid eeliseid. Tehases on elementide ehitamine automatiseeritum ja kvaliteetsem ning tehases valmistatud elemendid lühendavad objekti renoveerimiseks kuluvat aega märkimisväärselt. Eriti hästi sobib selline lahendus ajakriitilistesse kohtadesse: üürimajad, koolid, lasteaiad, büroohooned.

Vanade korterelamute üks peamisi puudusi on kehv sisekliima, mis sõltub olulisel määral ventilatsioonisüsteemist. Kuigi soojustagastusega ventilatsioon on renoveerimisel kujunemas standardlahenduseks, on endiselt küsimusi, mis vajavad teaduslikku uurimist. Kahe trepikojaga Akadeemia tee 5a hoone lahendatakse kahe erineva
ventilatsioonilahendusega: korteripõhine ja hoonepõhine soojustagastiga sissepuhkeväljatõmbe ventilatsioon. See annab unikaalse võimaluse uurida mõlema lahenduse eeliseid ja arenguvajadusi.

Tarbevee soojendamiseks on hoonel samuti kaks lahendust. Ühel trepikojal on tarbevee soojendamine lahendatud katusel paiknevate päikesekollektoritega, teisel on vee eelsoojenduseks heitvee soojustagasti, läbi mille juhitakse duširuumide ja köökide soe „hallvesi“ ehk kanalisatsioonivesi.

Enne renoveerimist tühjalt seisnud ladude asemele tehti demoruum, kus saab tutvustada hoone lahendusi ja konkreetseid mõõtetulemusi ning korraldada esitlusi.

100 aastat ehitusteaduskonda

Liginullenergiahoonete uurimisrühm on välja kasvanud TTÜ ehitusteaduskonnast, mis loodi 100 aastat tagasi teadlase Ottomar Madissoni juhtimisel ja on emeriitprofessor Karl Õigeri sõnul üle elanud huvitavaid aegu.

Omal ajal olid teaduskonna teadlastel maailmatasemel teadmised konstruktsioonist – tõestuseks Tallinna laululava kaar. Õiger nimetab selle perioodi hiilgeajaks 1970. ja 1980. aastaid. Konstruktsiooniteadmised ei ole kuhugi kadunud, aga kõrvale on tekkinud väga tugev energiatõhususe ja sisekliima suund. 2012. aastal loodud liginullenergiahoonete uurimisrühm kasvas mõne aastaga teadmistepõhise ehituse tippkeskuseks. Üks suuremaid väljakutseid on olnud elamufondi seisukorra parandamine, näiteks kuidas vana paneelkorterelamu lammutamise asemel liginullenergiahooneks renoveerida. Muidugi tuleb tavaelus mõelda ennekõike tasuvusele, sest tegu on veel väga mahuka ja kuluka ettevõtmisega. Teadusliku katsetamise mõttes oli Akadeemia tee 5a sobiv katseobjekt.

Tervikrenoveerimine andis projektis osalenud ettevõtetele suurepärase võimaluse proovile panna oma valmisolek ja vastavus tuleviku energiatõhususe, niiskusturvalisuse ja ehituskvaliteedi nõuetele. Projektist õpiti palju selle kohta, kuidas praegust lahendust veel paremaks arendada ning mida tuleb teha, et lahenduse maksumust alandada ja elementide paigaldust veelgi kiirendada.