Avatud iga päev P–K 12–24, N 10–01
R–L 12–03
Hinne: 8
On sobiv laulurida iseloomustamaks sügise hakul vanalinnas avatud restoran-baar Chicago taotluslikku stiili. Ameerika 30ndate maffiafilmidest inspireeritud söögikoha interjöör meenutab pisut Scotland Yardi pubide ketti. Et omanike ring on sama, siis kasutatakse ju ikka seda, mis edukalt töötab. Kui õhtune melu meenutabki pisut pubikultuuri, siis süüa saab Chicagos kindlasti paremini kui pubides. Olemine on siin mõnus, sõbralik ja vaba. Hästi tunneb end nii pidukleidis kui teksapükstes. Kui suupistetega alustada, siis on bruschetta’dest siin päris hea valik. Parimad tundusid olevat sibulamarmelaadi ja roastbeef’i ning boeuf à la tartar kattega (65 krooni).
Supis nimega Fisherman’s Net ujuvad lõhetükid, krevetid ja saiakrutoonid koorese porrulaugu-kartuli püreesupi sees. Seda pehme maitsega ja kreemist suppi on parajalt suur kausitäis (65 krooni). Tõhusamaks kõhutäieks tasub menüüst valida grillitud lõhesteik hollandi kastmes. Koos kartuli-apelsinipüreega ja õuna-tšillimarmelaadiga on see roog maitsemeelele huvitav elamus. Grillimenüüst leiab elaval tulel küpsetatud sea kaelakarbonaadist road Famous Pork (135 krooni) või Monster Truck (180 krooni). Vahe on portsu suuruses ehk siis viimane on peaaegu poole suurem.
Chicago BBQ menüüs on esimeseks hittroaks Smokey Barrel (180 krooni). Taldrikul on kaks suurt kanarinnafileed koos tomati-sibulasalatiga ning lisaks veel ports päikesekuivatatud tomateid basiilikuga. Kui just väga suure söömaga pole, kannatab seda ka kahe peale jagada. BBQ on kindla peale minek. Peakokk Heimar Kuuskler kasutab sellist ahju, kus liha valmib aeglaselt madalal temperatuuril, kusjuures ahju suitsu saamiseks kasutatakse eri puuliike. Vähemalt lubatakse seda menüüs. Sel moel valminud liha suisa sulab suus. See on järele proovitud.
Desserdiks valitud soe šokolaadikook, koos vaarika toormoosi ja vanillijäätisega (70 krooni), pärineb peakoka soovituste lehelt. Pean siiski tunnistama, et olen ikka palju paremaid sarnasel meetodil valmistatud kooke saanud. Koogi keskel olev vedel šokolaad sisaldas veel sulamata tahke šokolaadi tükke, mis kindlasti ei olnud taotluslik. Juhtub ka parimatel. Aga ports oli korralik ja kahele jagamiseks paras.
Õhtu edenedes täitusid lauad kiiresti ja neil, kel reserveeringut polnud, tuli ukselt tagasi pöörduda. Kõrvallauas kogunes vesilokkide, suitsupitside ja suleboadega relvastatud venekeelne sünnipäevaseltskond. Piigad nägid nii stiilipuhtad välja, et jätsid mulje, nagu oleks tegu tellitud pidulistega. Ka ajastutruult riietatud ettekandjad sulanduvad interjööri ja dekoratsioonidega üheks tervikuks. Teenindus toimis üsnagi sujuvalt. Tellitud toite ootama ei pidanud ja ka veinisoovitused olid asjalikud. Svingi-ja džässirütmidega taustamuusika vahetus kümne paiku elava muusikaga, mis kohti nii valjuks keerati, et vestlemine osutus lausa võimatuks. Samas on muusika, mida Tanja Mihhailova koos teda klaveril saatva Mihkel Mattiiseniga pakub, nii kaasakiskuv, et tantsuplats sai peagi jalakeerutajaid täis.
Vähemalt seda, mida Chicagos teha püütakse, on korralikult tehtud. Keskmise hinnaklassiga saab siin hästi süüa ja mõistliku hinnaga veini juua.
