Gazpacho! Fajita! Tequila!
Vastukaaluks järsult jahenenud ilmale alustas Grand Hotel Tallinna restorani Le Paris rahvusköökide sari sügishooaega kuuma Mehhiko pidusöögiga. Et ma maikuus samas paigas ka Norra menüüd mekkisin, andis teistlaadi roavalik võimaluse võrdluseks.
Ühtaegu eksootiline ja teada-tuntud Mehhiko köök on tubase toiduhooaja alguseks igati paslik valik: saalis ei paista olevat ainsatki vaba kohta. Korraldajate tõsist asjassesuhtumist tõendavad nii külastajatele jagatud Mehhikot tutvustavad kirjatükid kui ka ladinaameerikaliku kõlaga instrumentaaltrio, kes Mehhiko muusikale lisaks ka Kuuba ja Brasiilia rütme kuuldavale toob. Esinejate valiku eest väärib Le Paris' sari eraldi kiitust, sest ka kevadisel õhtusöögil üles astunud Sofia Joons oli võrratu.
Tänu täissaalile, teravatele maitsetele ja kuubalasest tantsuõpetajale on meeleolu seekord hoopis elavam kui intiimsel paarikümne külastajaga Norra-peol. Eelroog, mehhiko suupisted, ootavad saabujaid juba laudadel. Jalapeno-pipar cheddar-juustuga säästab sööjaid oodatud teravusest ning ka järgnevad road püüavad, küllap enamuse maitsele vastu tulles, pipraplahvatusi vältida. Suupisteliua staar on aga hoopis suitsulõhe-tortilja, mis lisab tavapärasele Mehhiko mekile põhjamaist mõõdet. Inspiratsiooni aimub ka igast järgnevast käigust, ehkki valitud tuline köök selleks ehk tavalisest vähem võimalusi pakub.
Rammusale snäkile järgneb tillukeses jäänõus serveeritud topsike hispaaniapärast tomati-gazpacho't, saatjaks homaari-avokaadosalat. Menüüs kirjeldatud "cold and hot"-efekt ? külm supp ja tulise maitsega salat ? küll suus suurt kontrasti ei tekita, kuid roosa mahe tomatileem on ometi aplausi väärt.
Lennuka välimusega kana-fajita tortilja tðillikastme ja guacamole'ga maitseb üsna tavapäraselt ning toob gazpacho'st erutatud maitsemeele taas maa peale tagasi. Selline tõhusam suupiste on sobiv soojendaja järgnevale tequila-ringile. Lisaks tequila'le, mida pakutakse nii puhtalt kui ka margarita ja slammer'i kujul, saab toidu kõrvale maitsta ka Mehhiko veinitootja L.A.Cetto sauvignon blanc'i ja petite syrah'd, mis sealses ebasoodsas kliimas valminuna üllatavalt hästi maitsevad.
Pearoog, küpsetatud härjafilee vähikastme ning spinati- ja juustutortiljadega, on sedavõrd rikkalik, et käib nii mõnelgi kasinamal sööjal üle jõu. Härg on aga sedavõrd mahlakas ja salapärase koostisega tumepruun kaste nii jõuliselt maitserohke, et pole kahtlust: tegu on õhtusöögi tippteosega. Magustoit, tequila-laimi sorbee mango- ja papaiasalsa ja üllatuskoogiga, mahub küll vaevu lisaks, kuid mõjub pärast raevukat veist hädavajaliku karge värskendussädemena.
