Huvirännakute ajalugu

Eesti Vabariigi loomise järel on siinne turismikorraldus vahelduva eduga aina ülesmäge rühkinud

1920 – kodanikualgatuse korras loodi Eesti Turismi Ühing (ETÜ).

1928 – Tallinna ühendas välissadamatega, sh Helsingiga, 13 laevaliini.

1930 – teedeministeeriumi algatusel loodi SA Turismi Keskkorraldus eesmärgiga ehitada ja korraldada puhkekodusid.

1934 – ETÜ initsiatiivil asutati ajakiri Turismi Teataja.

1935 – valmis Eesti esimene turismibuss 40–50 istekohaga. Bussis oli WC.

1936 – esimene lennumatk kaheksakohalise lennukiga Tallinnast Varssavi. Sel aastal käis Eestis üle 117 000 välismaalase, 45 000 rohkem kui eelmisel aastal.

1938 – jõustus turismi korraldamise seadus ning asutati loodushoiu ja turismi instituut. Tegeleti turismi järelevalvega.

1939 – moodustati Turismi Arendamise Fond, kuhu laekus 1% rongi- ja bussipiletite hinnast. Summasid kasutati reklaamiks.

1940 – Nõukogude Eesti valitsuse määrusega riigistati kõik turismiasutused. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal hotellid küll tegutsesid, kuigi klassikalises mõistes turismi sel perioodil ei eksisteerinud. Sageli kasutati hotelle saksa ohvitseride majutamiseks.

Sõjajärgsed aastad – nii turismi- kui ka hotellimajandus toimisid Nõukogude okupatsiooni tingimustes. Uusi turismiobjekte ja majutusettevõtteid ei arendatud ega ehitatud.

1950ndate esimene pool – Eestis hakati korraldama ühe-kahepäevaseid ekskursioone rongide või inimeste veoks kohandatud veoautodega. Välisturismi arengut pidurdasid karmid seadused ja julgeolekuorganite hirm välisspioonide ees.

1950ndate teine pool – algas ulatuslik kuurortide ja puhkekodude laiendamine-rajamine. Eesti ja Läti muutusid üleliiduliselt nõutavateks puhkepiirkondadeks. Siinset teenindustaset peeti parimaks kogu Nõukogude Liidus.

1960ndad – mõningane areng välisturismis. Hotellimajanduse arengust saab uuesti rääkida alates 1963. aastast, kui avati hotell Tallinn. Sanatooriumide populaarsus kasvab.

1965 – taasavati regulaarne laevaühendus Soomega.

1972 – kevadsuvel valmis esimene välismaise, Soome ehitusfirma rajatud hotell Viru. Noobleim hotell Nõukogude Liidus ja mõeldud peamiselt vaid välisturistide majutamiseks.

1980 – uus arenguetapp tänu Moskva olümpiamängude ajal toimunud Tallinna olümpiaregatile. Tallinna ehitati lennujaama uus peahoone, postimaja, linnahall, hotell Sport (nüüdne hotell Pirita) ja hotell Olümpia.

Perestroika – asutati Eesti esimesed erakapitalil põhinevad reisibürood Mainor Meelis ja Estravel.

1991 – pärast taasiseseisvumist allutati kõik majutusettevõtted Eesti Vabariigile. Turismi ja hotellimajanduse arenguks avanesid laiemad arenguperspektiivid, algas majutusettevõtete rekonstrueerimine ja uute hotellide rajamine. Aastakümne lõpul sisenesid Eesti hotelliturule esimesed rahvusvahelised suurhotelliketid.

2017. aasta november – Eesti majutusettevõtetes peatus 236 000 sise- ja välisturisti. Seda on 10% enam kui eelmise aasta samal kuul.

Allikas: Marve Koppel, Kuressaare ametikool

false