10.04.2009, 00:00
Idandid, kes taimeks ei sirgugi!
Pealkirjale on lihtne põhjendus – need idandid lõpetavad inimese toidulaual. Idandite tervistavatest omadustest kirjutab Urmas Kokassaar.
Kui kunagi peeti meil idandite sööjaid veidrikeks, siis
tänapäeval on igas suuremas poes müügil vähemalt
paari sorti idandeid. Veelgi enam, huvilistel on võimalik soetada
ökoloogiliselt puhtaid, kindla kvaliteediga seemneid, vastavat varustust
ja soovitusi, et ise kodus idandeid kasvatada.
Idandite
söömine on lihtsalt populaarne ja paljude meelest kuulub
tänapäeval moodsa elustiili juurde.
Paljudele meeldib
idandite maitse või eriline krõmpsuv tekstuur. Samas peab siiski
rõhutama, et vaatamata nende biokeemilise koostise külluslikule
eripärale ei tohi idandeid samastada “imetoiduga”, mis
leevendab kõiki
terviseprobleeme.
Tasub teada sedagi, et suurtes kogustes idandite toiduks pruukimine
võib oodatud kasu asemel hoopis organismi ainevahetusele probleeme
põhjustada.
Valik on suur, idandada saab paljude taimede
seemneid. Oluline on nii looduslikult toksiliste ühendite kui ka
keemiliste taimekaitsevahendite puudumine lähteseemnetes. Samuti ei sobi
inimtoiduks mõeldud idandite saamiseks vigastatud, hallitanud ja muidu
kahjustunud seemned.
Kuidas söögiks?
Üsna palju idandeid süüakse lihtsalt toortoiduna.
Teisalt on paljudele selline toortoit nii maitselt, olekult kui mõjult
esialgu õige harjumatu. Pealegi muutub tooreste idandite
söömine üsna pea üksluiseks, sõltumata sellest,
kuivõrd tervislik sööjale endale see tegevus ka ei tunduks.
Nii ongi mujal maailmas levinud idandite kombineerimine teiste toitudega, kas
naturaalselt või termiliselt töödelduna.
Tõsi, kauakestev ja kõrgel temperatuuril toimuv
töötlus lagundab enamiku bioaktiivsetest ühenditest ja alles
jääb tavaline taimse päritoluga toidumaterjal.
Idandeid lisataksegi mitmesugustele salatitele, hapendatud piimatoodetele
(keefir, jogurt, hapukoor), küpsetistele (leib, karask), soojadele ja
tavalistele võileibadele, kastmetele, nuudliroogadele, munatoitudele,
kodu- ja toorjuustule, suppidele, putrudele, kotlettidele, püreedele,
vormiroogadele, vokitoitudele jne.
Eriti altid ollakse idandeid
kasutama Aasia köögis.
• Lihtsaks
idandamiseks: rukis, nisu, oder, kaer, spelta, tritikale.
•
Eripärase mekiga idandid: rõigas, redis, sinep, rukola, brokoli,
ürt-allikkress.
• Populaarseimad: läätsed, herned,
mung-, soja-, põld- ja aedoad, põld-lambalääts, ristik,
lutsern.
• Söödavaid idandeid saadakse ka päevalille,
kurgi, kõrvitsa, tatra, seesami, peedi, sibula ja teiste taimede
seemnetest.
Apelsini-idusalat kanafileega
neljale
• 200 g kanafileed
• 2 apelsini
• 100 g värsket salatit
• 100 g mungoa idusid
• värsket tüümiani
Kaste
• 0,5 dl apelsinimahla
• 2 sl oliiviõli
• 1 tl valge veini või palsamiäädikat
• soola ja musta pipart
Pruunista pannil väheses õlis kanafileed ja maitsesta soola ning pipraga. Lõika väiksemateks tükkideks. Koori apelsinid ja lõika viljaliha sektoriteks.
Lao serveerimisalusele salatilehed, kanafileed, apelsinisektorid ja idud. Sega kõik kastmeained ja vala salatile.
Kaunista tüümianiga.
neljale
• 200 g kanafileed
• 2 apelsini
• 100 g värsket salatit
• 100 g mungoa idusid
• värsket tüümiani
Kaste
• 0,5 dl apelsinimahla
• 2 sl oliiviõli
• 1 tl valge veini või palsamiäädikat
• soola ja musta pipart
Pruunista pannil väheses õlis kanafileed ja maitsesta soola ning pipraga. Lõika väiksemateks tükkideks. Koori apelsinid ja lõika viljaliha sektoriteks.
Lao serveerimisalusele salatilehed, kanafileed, apelsinisektorid ja idud. Sega kõik kastmeained ja vala salatile.
Kaunista tüümianiga.