IKT kui teenuste ja tootmise arenguvedur

Eesti majanduse konkurentsivõime, ühiskondlik heaolu ja riigivalitsemine on suuresti võimalik tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengule

Infoühiskonna teenused

Internetiühenduse olemasolu on eelduseks, et tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja parandada inimeste isiklikku elukvaliteeti. Uuringufirma McKinsey toob välja, et ainuüksi internet annab 21% sisemajanduse koguprodukti kasvust, kusjuures 75% sellest traditsioonilistes majandusharudes.

Statistikaameti andmetel kasutas internetti 2013. aastal 80% 16–74-aastastest elanikest. 2017. aasta II kvartali seisuga olid viimase kolme kuu jooksul internetti kasutanud peaaegu kõik (99%) 16–24-aastased Eestis elavad noored. Noorte internetikasutus oli ühtviisi sama nii soo, vanuse, koduse keele kui ka omandatud kõrgeima haridustaseme järgi. Võime järeldada, et internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks. Viimaste aastate jooksul on noorte seas märgatavalt kasvanud interneti kasutamine ka liikvel olles, näiteks koolis, ühistranspordis, poes või külas. Viimase kolme kuu jooksul oli liikvel olles mobiil- või nutitelefonis internetti kasutanud 97% 16–24-aastastest noortest.

Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada riigivalitsemises ja ka ühiskonnas laiemalt. Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on olnud märkimisväärne. Ainulaadse elektroonse ID kasutuselevõtt on aidanud meil muuta asjaajamise peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodus vähem kui 20 minutiga.

Senise riikliku IKT-poliitika suurimaks tugevuseks võib lugeda riigi infosüsteemi väljaarendamise. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika aluspõhimõtteid, nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse asjakohane turvalisus, veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine. Riigi infosüsteemi teenuste hulka kuuluvad X-tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID, dokumendivahetuskeskus ning teabevärav eesti.ee.

Tööstuse digitaliseerimine

Tööstus 4.0 on uudsete tehnoloogiate rakendamine kogu tarneahela ulatuses tööstusettevõtte ressursside tõhusamaks kasutamiseks, toetades uute, tarkade toodete ning seeläbi ka uuenduslike ärimudelite teket tööstuses.

Eesti konkurentsivõime säilitamiseks, aga veelgi enam parandamiseks, on vaja järgnevatel aastatel teha olulisi investeeringuid tööstuse nüüdisajastamisse. Tööstuse digitaliseerimine tähendab erinevate tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ja tootlikkuse tõusu.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti IT-ettevõtete liit