Sillamäel asuv Ecometal käitleb vanu pliiakusid kogu Baltikumis ja Põhjala regioonis, olles teine omataoline ettevõte Põhja-Euroopas. „Meie tegevuse väljundiks on 12 000 tonni pliisulamit, mida müüme üle maailma akutootjatele ja millest enamik jääb Euroopa Liitu,” rääkis Kaasik.

Akude ümbrised (kastid) pestakse, purustatakse, granuleeritakse ja tarnitakse toorainena akutööstustele uute akukastide valmistamiseks.

„Meie väljund on puhas tooraine. Selle kõigega hoiame loodust ja vähendame ressursikasutust. Maailma pliikasutusest on 65–70 protsenti sekundaarne plii. See on väga tänuväärne metall, mida võib lõpmata arv kordi ümber töödelda, ilma et selle kvaliteet langeks,” rääkis Kaasik. Ta lisas, et ringmajanduse toimimise eelduseks on elanikkonna mõtteviiside muutused, mis paraku vajavad omakorda aega, sest midagi ei sünni üleöö.

Valdkonna parimad

Kontserni kuuluvas ettevõttes WeeRec käideltakse elektri- ja elektroonikajäätmeid ning töödeldakse ümber plastijäätmeid, mis suunatakse uuesti toormena plastitööstustele. WeeReci tegevjuht Hans Talgre kinnitusel on nad turuliidrid (jäätmete kategoorias) tänu ringmajandusmudelile, mis on majanduses saamas uueks mudeliks.

„Ringmajandus kui taaskasutus on meil väga lai mõiste. Pigem kiputakse seda väljendit kasutama hüüdlausena, adumata, mida see päriselt tähendab. On suur vahe, kas tootes on kasutatud juba taaskasutatud materjale või „meie toode koosneb taaskasutatavatest materjalidest”. Viimasel juhul ei pruugi tooted olla ümbertöödeldavad, sest kõiki materjale ei saa omavahel koos ümber töödelda,” kommenteeris Talgre vähest keskkonnateadlikkust tööstuse ja tootmise valdkonnas.

Talgre sõnul on üheks probleemsemaks ja keskkonnaohtlikumaks e-jäätmeks vana kineskoopseade.

Ohtlikuks teeb selle jäätme just pliisisaldus kineskoobi tagumises klaasimassis, mida erinevate arvutuste järgi võib olla isegi kuni kolmandik. Esimesest klaasipoolest teeb WeeRec toodet, mida saab kasutada dekoratiivklaasina.

„Anname jäätmetele uue elu, nagu on kirjas meie väravate juures. Pliid sisaldavad klaasigraanulid plaanime Sillamäele saata ja nemad sulatavad klaasimassist plii välja. Tean, et sarnane tehnoloogia on juba kasutusel Inglismaal,” lausus Talgre.

Raplamaal asuv Höhle toodab fiiberoptilise kaabli ehk nn valguskaabli paigaldus- ja kaitsetorusid, mida nimetatakse väikese läbimõõdu (3–20 mm) tõttu mikrotorudeks. Tegevjuht Toomas Koobas ütles, et mikrotorude tootmisel kasutavad nad ainult esmast toorainet – polüetüleeni, mis on väga tänuväärne materjal, sest võimaldab rajada pika elueaga ja kvaliteetset ülikiire interneti taristut.

„Meie suhtumist keskkonnahoidu väljendab asjaolu, et kõik meie tootmises tekkiv tehnoloogiline jääkmaterjal võetakse uuesti kasutusele (jäätmed tooraineks) ja sellest toodetakse näiteks nn manteltorusid jmt. Nende jääkide uuesti kasutuselevõtmine on võimalik tänu WeeRecis olevale tehnoloogiale,” lausus Koobas.

Ta lisas, et keskkonnahoiu sammuks saab lugeda ka seda, et Höhle meeskond andis uue elu Raplamaal Lõiuse külas tühjana seisnud vanale sigalale. „Renoveerisime olemasoleva 5000 m² hoone ning laiendasime seda 2000 m² juurdeehituse võrra – niimoodi on meil praegu 7000 m² kaasaegset tootmispinda. Selle sammuga tõime piirkonda uut energiat, elevust ja loomulikult töökohti. Meie soov on teha kohalike meestega rahvusvahelisi asju – ja seda me ka teeme,” kinnitas Koobas.

foto
Jaga
Kommentaarid