Mustamäe gümnaasiumi 11. klassi õpilase Joosep Kääni vaade IT-õppele on konkreetne ja hinnang karm. Tema sõnul ei ole digiharidus jõudnud sellisele tasemele, et noored saaksid aru, mida IT tähendab. “Õpitakse Wordi, Excelit ja Powerpointi, see aga noori ei huvita,” ütleb ta. Pihta hakkab see põhikoolis ja gümnaasiumis jätkatakse ainult sellega, kuidas uurimistöö korrektselt vormistada. Põnevast on asi kaugel. Kään ei oska öelda, kas Transferwise’i miniuuringust välja tulnud 7% kindlaid IT-huvilisi on suur või väike arv, aga ta on kindel, et kõigile õpilastele peaks andma võimaluse end teemaga kurssi viia.

Praegu ei ole hardcore-infotehnoloogia, näiteks robootika ja programmeerimine, õppekavas kohustuslik. See on kooli vaba valik, mida ja mis mahus nad pakuvad. Mõned koolid ühendavadki näiteks matemaatika ja robootika või toovad tehnika füüsikasse sisse. Teised koolid loovad eraldi kursuseid.

Haridusministeeriumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) esindajad ütlevad, et süsteemid ja võimalused on juba loodud. Nüüd on pall kooli haldaja ehk omavalitsuse ning kooli enda käes. Sealt edasi tulevad õpetajad, kes peavad olema valmis uut kasutusele võtma.

Haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo arvab, et üha enam tunnetavad koolijuhid ja õpetajad vajadust ja ootust. “Haridus on teenus ja lapsevanematel on siin väga oluline roll. IT-õpe levib ka seetõttu, et lapsevanemate jõud on väga suur. Nad on aina teadlikumad ja nõudlikumad,” ütleb ta.

Kusjuures üle Eesti on palju näiteid, kus mõni lapsevanem, kel endal IT-teadmised, on võtnud kätte ja hakanud kas siis lasteaia- või koolilastele digiõpet andma. See on igati tervitatav, kuid rohkem on vaja ka pedagooge, kes teevad seda põhitööna.

Eelmisel aastal alustasid Tartu ja Tallinna ülikool vastuvõttu informaatikaõpetajate kursustele, mis on osutunud populaarseks ja peaks perspektiivis rikastama IT-õpet koolides.

Allikas: ärileht.ee


Jaga
Kommentaarid