11.07.2008, 00:00
Juulikuine pärnaõite lõhnalummus
Juulikuus on õieehtes pärnal rohkelt külalisi. Õitest koguvad nii päeval kui öösel mesinestet erinevad tiivulised putukad, lisaks neile hindavad pärnaõisi ka looduslike ravivõtete pooldajad, kirjutab Urmas Kokassaar.
Pärn on inimesi teeninud mitmel viisil. Pärna valget, pehmet ja kerget
puitu on ammustest aegadest hinnanud puunikerdajad, sest see on
suhteliselt hästi töödeldav ning ei pragune lihtsalt.
Pärnapuu
koorealusest kihist punuti vanasti nööri, niineköit, korve,
kalavõrke
ning valmistati lihtsat tüüpi maarahva jalanõusid –
viiskusid.
Egas asjata ei juurdunud isegi kõnekäänd, et pärn annab
jalavarju.
Isegi pärnapuu lehed koos peenikeste okstega leidsid loomasöödana
kasutust. Lehevihtade söötmine kariloomadele aitas suurendada nii
piimaandi kui ka selle rasvasust.
Mitmeti kasulik puu
Ka inimeste toidulaual võib vahel pärnalehti kohata. Tõsi,
sellisel
juhul on tegemist kas varakevadise värske salatilisaga või leebelt
toimiva teematerjaliga. Ettevõtlikud inimesed on isegi pärna
herneseemne suurustest viljadest, mida botaanikud pähklikesteks
nimetavad, proovinud õli pressida, kuid erilist edu sellega ei
kaasnenud.
Paljudes rahvausundites on pärn püha puu, millega seostub mitmeid
uskumusi, näiteks kaitse kurjuse ja äikese eest või ravi ja
rahutunde
pakkumine. Eesti rahvapärimuses on pärna nimetatud veel ka
lõhmuseks,
niinepuuks, pähnaks, äkilise haiguse rohuks. See, et pärnapuid
tänapäeval linnahaljastuses nii palju kasutatakse, on ühest
küljest
tingitud puude vastupidavusest saastele ja pügamisele ning teisalt
nende lehestiku varjupakkuvast ning mürasummutavast toimest.
Pärna suvine rikkus – õied
Pärna õitseaeg jääb meil juulikuusse ja kestab tavaliselt
paar nädalat.
Ühes õisikus on viis kuni seitse kollakasrohelist õit ja
selle raag on
varustatud tiibja kandelehega. Hiljem viljade valmides aitab see leheke
õhuvoogudes propellerina keereldes viljadel kaugemale levida.
Pärnaõied ei hiilga ei suuruse, värvuse ega välimusega ja
seepärast nad
ongi koondunud õisikutesse. Hulgakaupa koos olevaid õisi on
tolmeldajatel lihtsam märgata. Kõik see, mis jääb
väljanägemisest
vajaka, tehakse tasa lõhnarindel. Õitsedes levib
pärnaõitest ööpäev
läbi magusat meelõhna meenutavat aroomi.
Kuid tolmeldajaid ainult lõhnaga ei meelita, vaja on ka nektarit,
millest lõpuks valmib eriti hea pärnaõiemesi.
Pärnaõite mesi on
värvuselt hele ja mekilt üsnagi magus, sest sisaldab rohkelt nii
glükoosi kui fruktoosi.
Kuivatamiseks tuleb pärnaõisi koguda kuival suvepäeval ning
korjepuuna
tasub eelistada taluõuedes või metsas kasvavaid puid, aga
mitte linnas
sirguvaid pärnasid.
Mõõdukas soojuses (30–40 oC) ja õhukese kihina
kuivavad kogutud õied
suhteliselt kiiresti, kuid kaotavad sellega ligi kaks kolmandikku
algsest kaalust. Väga suuri õievarusid ei maksaks koguda, sest
väga
heade tingimustegi korral ei säili kuivatatud pärnaõied
üle paari
aasta.
Inimesed on kuivatatud pärnaõisi juba ammustest aegadest alates
kasutanud ravitee valmistamiseks. Biokeemiliselt koostiselt leidub
pärnaõites suhkruid, eeterlikke õlisid, vitamiine,
parkaineid,
fütontsiide, glükosiide jt komponente.
Kõige rohkem on tuntud pärnaõietee higistama ajav ning
külmetushaigusi,
peamiselt köha, raviv toime. Mingil määral on teel ka rahustav,
isutõstev, kergemaid seedehäireid leevendav ning
põletikuvastane toime.
Pärnaõitest ja seega ka pärnaõite teest on tuvastatud
siiski mitmeid
inimorganismile tõhusalt toimivaid glükosiide, järelikult
väga suurtes
kogustes ja pikka aega järjest nii-öelda “tavatee” rollis
ei maksaks
pärnaõite vesileotist pruukida. Ka peavad pärnaõietee
joomisega
ettevaatlikud olema need inimesed, kellel terviseprobleeme südamega.
Lahja pärnaõietee joomine on väga populaarne näiteks
Prantsusmaal ja
Saksamaal. Samuti saab kuivatatud pärnaõiest lisaks
vesitõmmisele
valmistada ka alkoholleotist. Viimast kasutavad nii liköörimeistrid
kui
ka ravileotiste tootjad.
Pärnaõisi saab lisada ka piimatoodetele. Meilgi Eestis toodetakse
pärnaõie-mee lisandiga jogurtit, mis kuulub funktsionaalse
toidu
varamusse. Õitest saab pressida ka õli, mida kasutatakse
mitmesuguste
kosmeetikumide lõhnastamiseks.
Vahuvein Franciacorta DOCG Brut
Selle vahuveini valmistamisel on kasutatud 85% Chardonnay, 15% Pinot Noiri viinamarjasorte.
Valmistaja Fratus La Riccafana. Tegemist on orgaanilise tootega. Vahuvein on tüüpiline Franciacorta piirkonnale, mis asub Brescia provintsis, Põhja-Itaalias. Viinamarjaväljad laiuvad küngastel Monte Orfano mäe jalamil. Piirkonnas on vihma ja niiskust võrreldes teiste DOCG piirkondadega vähem, tänu millele marjad küpsevad hästi ja saavutavad suurema maitsekontsentratsiooni. Samuti esinevad piirkonnas harvemini taimehaigused. 2006. aastast hakati selles mõisas kasutama nn biomeetodit. Veinivirde fermenteerimine toimub madalal temperatuuril 14–16°.
Välimuselt suitsune kollane, roheka tooniga. Mullid õrnad, rikkalikud, katkematud. Aroomilt värske, õrn ja aromaatne. Maitse kuiv ja järelmaitses on tunda mandel. Serveerimise temperatuur võiks olla 8–10° ja soovitan nautimiseks kasutada pigem veiniklaasi. Joogi värskuse tõttu sobib suurepäraselt mitmesuguste suviste kergete toitude juurde, välja arvatud magustoidud. Saadav Tallinna ja Tartu kaubamajades, kuid küllap veel kuskil.
Aare Karolin
Selle vahuveini valmistamisel on kasutatud 85% Chardonnay, 15% Pinot Noiri viinamarjasorte.
Valmistaja Fratus La Riccafana. Tegemist on orgaanilise tootega. Vahuvein on tüüpiline Franciacorta piirkonnale, mis asub Brescia provintsis, Põhja-Itaalias. Viinamarjaväljad laiuvad küngastel Monte Orfano mäe jalamil. Piirkonnas on vihma ja niiskust võrreldes teiste DOCG piirkondadega vähem, tänu millele marjad küpsevad hästi ja saavutavad suurema maitsekontsentratsiooni. Samuti esinevad piirkonnas harvemini taimehaigused. 2006. aastast hakati selles mõisas kasutama nn biomeetodit. Veinivirde fermenteerimine toimub madalal temperatuuril 14–16°.
Välimuselt suitsune kollane, roheka tooniga. Mullid õrnad, rikkalikud, katkematud. Aroomilt värske, õrn ja aromaatne. Maitse kuiv ja järelmaitses on tunda mandel. Serveerimise temperatuur võiks olla 8–10° ja soovitan nautimiseks kasutada pigem veiniklaasi. Joogi värskuse tõttu sobib suurepäraselt mitmesuguste suviste kergete toitude juurde, välja arvatud magustoidud. Saadav Tallinna ja Tartu kaubamajades, kuid küllap veel kuskil.
Aare Karolin