Kopli 18, Tallinn
Avatud
E-R 8-23,
L-P
10-23
Hinne:
6
Kalamajas luusija, kes Balti
jaama turu taga üle Kopli tänava lipsab, märkab uut kohvikut
vaid siis, kui tal on kombeks kenamate puumajade aknaid uudistada. Mai algusest
avatud Boheem lihtsalt pole peale aknaklaasile kleebitud pabersildi seni midagi
silmahakkavamat välja riputanud. Hoopis suuremalt ehib fassaadi teade, et
samas majas on kortereid müüa.
Sisenedes meenub, et
Tallinnas on üks peaaegu samasuguse nimega koht juba olemas – Endla
tänava Uniquestay (endise Mihkli) hotelli restoran La Boheme –, kuid
sealne õhkkond on boheemlase jaoks päris kindlasti liiga steriilne.
Kopli tänava kohvikus on lood sootuks vastupidi. Ligi kuu aega tegutsenud
sopilises neljatoalises kohvikorteris on värske remondi jälgi
omajagu, kõige ilmekamalt levitavad uussünni vaimu laest tolknevad
juhtmeotsad, mille külge valgusteid veel kinnitada pole jõutud.
Kerglast käegalöömise vaimu tundub siin õhus
küllalt, kuid nimega ja ümbrusega sobib see päris kenasti.
Aknast paistev maikuine agul mõjub oma kriiksudes
möödaroomavate trammide, lagunema kippuva asfaldi ja
värvikate inimtüüpidega elurõõmsalt ja muretult
ning kõlaritest kostab hea muusikavalikuga hollandikeelne raadio.
Boheemi koduleheküljel ilutsevat tumedat ornamendiga tapeeti seintelt ei
leia, vastupidi, need on helehalliks krohvitud ning külmemal ajal
võib olemine siin üsna kõledaks minna.
Vastukaaluks jahedatele materjalidele lösutab tagatoas lopsakas ruuge
diivan, mis lausa kutsub lamaskile viskuma. Ning ka teenindus on Boheemis
niisama elurõõmus ja loomulik kui interjöör.
Menüü mahub ühele õblukesele räsitud lehekesele,
kuid peatselt on toidunimistule lisa oodata, kinnitab ettekandjaneiu. Seni saab
seda, mis menüüs kirjas, kätte imekiiresti, vähemalt siis,
kui külastajaid parasjagu palju pole. Apelsini- ja ingverimaitseline
tomatisupp (25 krooni) ning mahe porru-kartulisupp (25) vuhisevad
hiigeltaldrikutes lauda mõne minutiga ning näevad välja
kevadiselt värvilised. Tomatisuppi saadab menüüs tärn, mis
süües tõesti vürtsina keelde hammustab. Maitse on
tugevalt apelsinine ja apelsinikoore tükikesi hulbib ka raevukalt punases
leemes. Porru-kartulisupi portsjonit poolitab keskelt punt rohelisi sibulaid ja
helerohelist taldrikutäit katavad tumedamad pestotäpikesed.
Kartulisupi kohta on see roog üllatavalt mahe ja õrn ning pesto
teeb maitse veelgi põnevamaks. Ning millise hinna eest!
Hinnad on Boheemi tugevaim külg, selge see. Mis siis, et järgmised
road enam ni meeldivalt ei üllata. Singi-juustu krepp (40) ning salat
krevettide ja magusa tšillikastmega (40) sööstavad
köögist imekiiresti kohale ning on tohutu suurtes portsudes, kuid
juust pannkoogi vahel pole sulada jõudnud ja salat on vesine.
Mõlemad suured taldrikud on balsamico’ga kunstipäraselt
kirjatud ning neid saadab ühesugune helekollane kaste, kuid maitse on
liiga vängelt äädikane (ka kaste annab sellesse oma panuse).
Boheemi menüü paistab praegu olevat kokku klopsitud esimesena
kättejuhtunud klotsidest – seesama kaste, vängevõitu
balsamico, mangoribad (mis korduvad enamikus roogadest kreppidest
magustoiduni), pestotäpid, kurgi- ja lillkapsapõhine toorsalat
jne.
Värske juubelikook mango(!) ja jäätisega (30) on
pisut kuivavõitu, kuid siiski maitsev kohvikõrvane, kuid tema ja
kõigi teiste roogade tugevaimaks küljeks jäävad siiski
suurus ja hind. Igatahes teeb Armand Boheemis
oma söödikukarjääri väikseima arve.
PS Hinne on sel korral antud avansina – heade suppide, laheda
teeninduse, hindade, menüü paranemise lootuse, aguliromantika ja
boheemliku vaimu eest.