Tulen seekord veinisõprade laiadele hulkadele veel lähemale ja riskin soovitada joodavat veini võimalikult madalas hinnaskaalas. 50–60 krooni eest saab korralikke lihtsaid veine ka Itaaliast või Balkanilt, aga kui vajate soodsa hinnaga peoveine, siis on Uus Maailm ehk kindlam valik. Samas, kui pastakatel tulel, ostke ikka Valpolicellat.
Stoney Cape on Worcesteri veinipiirkonna Badsbergi kooperatiivi Saksamaal villitud vein. Nii et mitte uhked joogid Stelleboschist, vaid lihtsad buuri talupojaveinid, mis siiski moodsalt tehtud, uue põlvkonna veinimeistri Willie Burgeri käe all.
Chenin Blanc on Loire’i oru viinamari, mis leidnud endale uue kodu Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tänavune vein (lõunapoolkeral on korje ju märtsis) on puhas, värske, magusa virsiku ja hapuka tsitrusenüansiga.
Cinsault on Rhone’i oru viinamari, kuuma kliima vürtsikas toode. Pinotage on sellesama Cinsault’ ristand Burgundia viinamarja Pinot Noir’ga, tänapäeval Lõuna-Aafrika rahvusviinamari.
Kahe lõunamaa sordi ühendusest on sündinud vürtsikas ja kange (14 kraadi!) punavein, mis tundub suus tekstuurilt üsna sile, aga alkoholipõletust on siiski selgelt tunda. Maitset iseloomustavad eeskätt ploom ja vaarikas. Kui teie magu hapet ei kannata, siis seda veini võib julgesti tarvitada.
NB! Ärge uskuge kaupluste (eriti City Marketi) hirmutavaid silte, mis väidavad iga teise sooduspakkumises veini poolkuiva olevat. Kui pudelisildil pole magususe kohta märget, on tegu ausa kuiva veiniga. Kui aga veinisildil leidub tõepoolest sõna “semisweet”, siis tasub ruttu eemale minna.