Kanada toidukultuuri saadikud

Toit on suurepärane saadik, mainis Kanada suursaadik R. Scott Heatherington tabavalt kanada toidu kuu avamisele pühendatud piduliku õhtusöögi avakõnes. Kuidas siis kanada toit ja vein kanada kultuuri esindavad? Peab tunnistama, et väga harva kuuleb inimestelt, sealhulgas kanadalaste suust, et nad lähevad välja kanada toitu nautima. Kanada köök on kirju. Näiteks kui kombineerida Kanada idaranniku kalatoit Lääne-Kanadas kasvatatud metsiku riisiga ning võtta kõrvale Niagara joa piirkonnast pärit Chardonnay, moodustab see kooslus selgesti kanada maitse. Veel üks hea näide on kanada suvemaiuseks peetav suhkrumaisist ning Vaikse ookeani rannikult pärit krabist valmistatud Aasia vürtsidega maitsestatud magus pikantne uhhaa.

Kanada toidu- ja veinikultuuri sümbolid

Vahtrasiirupiga pannkookidest ja jääveinist kui luksusliku eine suurepärasest lõppakordist on aja jooksul välja kasvanud midagi palju enamat. Vahtrasiirup võib anda ainulaadse maitse ka lihtsale marjale ning jääveini intensiivne magushapusus tagab täiesti uudse toidukogemuse. Paljud ei pruugi teadagi, et tüüpilisel kanada toidulaual leidub palju eestlastele südamelähedast. Kanada köögis on näiteks eriline koht kartulil. Keedu- ja praekartuli ning kartulipudru kõrval pakutakse Kanadas ainulaadset poutine’i. Pärit Quebeci prantsuskeelsest provintsist, koosneb see dekadentlik ja rammus suutäis friikartulitest, kastmest ja värskest juustust. Ka eestlased võiksid proovida kartulipudruretsepte näiteks juustuga täiendada. Kanadalased on teistest toidukultuuridest edukalt ideid üle võtnud ning need oma roaks teinud. Sarnaselt võiks kanada tipptoodete ja veinide alusel midagi väga põnevat luua – näiteks vahtrasiirupimaitseline Vana Tallinn või verivorst jääveiniglasuuriga? Võimalusi on lõputult. Kõige parem võimalus kanada toidu- ja veinikultuuri tundma õppida avaneb kanada toidu kuu käigus. Kanada Suursaatkonna koka Philippe Massoni väljatöötatud toidu ja veiniharmooniat saab Meritoni hotellide kohvikutes ja bistroodes nautida septembri lõpuni.

Tourtière
Tainast kattega kaetud lihapirukas, mille täidiseks on vürtsikas sea- ja loomaliha, sibul ning vürtsid. Igas peres on oma retsept, mis antakse edasi järgmisele põlvkonnale. Kanada kokk Philippe Masson avaldab oma versiooni.

Tainaks läheb vaja

? 200 g jahu

? 100 g võid

Täidiseks

? 500 g peeneks hakitud sea- või metssealiha

? 500 g veise või mõne jahilooma (põder, jänes, hirv) hakkliha

? 150 g keedetud kartulikuubikuid

? 2 sibulat (peeneks tükeldatult)

? 2 küüslauguküünt (peeneks tükeldatult)

? ½ tl jahvatatud kaneeli

? ½ tl ingverit (peeneks riivitult)

? ½ tl jahvatatud nelki

? ½ tl jahvatatud musta pipart

? 2 sl õli

? 200 g keeva vett

? soola maitse järgi

Valmistamiseks

sõtku võist, jahust ja munast paraja konsistentsiga tainapall. Pane see pooleks tunniks külma.

Kuumuta pannil tükeldatud sibul, lisa juurde hakkliha ning küüslauk. Prae pidevalt segades 5–7 minutit. Vala juurde vesi ning keeda 20 minutit. Seejärel lisa vürtsid ja keeda veel 15 minutit. Lase jahtuda ja nõruta üleliigne rasv välja. Seega juurde kartulikuubikud.

Võta 36–45 cm läbimõõduga pirukavorm ja vajuta 2/3 tainast vormi, nii et ka vormiservad on tainaga kaetud. Tõsta jahtunud liha-kartulisegu tainale. 1/3 tainast vormi ümar plaat, millega kata piruka pealispind. Piruka keskele tekita avaused, mille kaudu aur saaks küpsemise ajal väljuda. Küpseta eelkuumutatud 220kraadises ahjus tund aega.

Tourtière’i saab edukalt külmutada. Enne serveerimist määri siis pirukas pealt muna ja vee seguga ning soojenda 180kraadises ahjus 10 minutit.