Kapimaa segud võistlevad bordooveiniga
Parim aeg veinireisiks Lõuna-Aafrikasse on märtsi teine pool ja aprilli algus. Siis näeb põldudel täies hoos koristustöid. Naerusuised mustanahalised sagivad viinapuud vahel mahlakate suurte kobaratega ringi. Aedades kohtab nii maadligi vanu põõsasveine, klassikalisi viinapuude ridu kui kõrget trellissüsteemi. Järjest enam pööratakse tähelepanu orgaanilisele viljelusele. Reyneke perefirma on läinud nii kaugele, et mängib enne korjet viinamarjadele stressi leevendamiseks üle põldude klassikalist muusikat. Korje aeg võib kesta sõltuvalt aastast kuni poolteist kuud. Sel ajal on veinimeistritel tuline kiire peal ning paljud kasutavad ka noorte lendavate (termin rändveinimeistri kohta) veinikonsultantide abi. Stellenboschi ülikoolist võrsunud esimesed lennud mustanahalisi veinimeistreid on just alustamas oma pikka teekonda veinimaastikul. Avarama ilmavaatega firmades on firmast osa loovutatud mustanahalistele töötajatele. Jäme ots on siiski afrikaansi (algselt hollandi) taustaga veinitootjate käes. Prantsuse päritolu veinivalmistajad tunnevad end juba 300 aastat kodus Franchhoekis ehk Prantsuse Nurgakeses. Selles väikses mägedest ümbritsetud orus ärgatakse hommikul croissant´i ja cafe au lait saatel ja õhtuks on praktiliselt võimatu saada kohta mõnda heasse kohalikku rahvusvahelise mainega prantsuse restorani. Järjest tuleb juurde sisserännanud pereettevõtjaist väiketootjaid lootuses paremate veinimaadele. Nad vallutavad veini jaoks uusi piirkondi. Nii tekib lisaks vanadele klassikalistele kasvualadele (Constantia, Stellenbosch, Paarl, Franschhoek) uusi paljulubavaid veinipiirkondi. Juba praegu pärineb palju huvitavaid veine Darlingist, Durbanville´ist, Elginist, Elimist. Need nimed tasub tuleviku jaoks meeles jätta.
Üha kasvab suurte rahvusvaheliste firmade osakaal, kelle ambitsiooniks on toota perfektse tehnikaga moodsaid ja kvaliteetseid, kuid kergeltmõistetavaid Uue Maailma veine. LAV-i hiidtootja KWV kehtestatud kvoodid teistele firmadele kadusid alles paar aastat tagasi. Põhirõhk nihkub odava lauaveini, brändi ja portveini tootmiselt korraliku kvaliteediga veini suunas. Lõpuks ometi on firma uuenenud juhtkond mõistnud, et oma tippvalikut (näiteks Cathedral Cellari sarja) on mõttekas müüa ka kodumaal. Enam ei pea Inglismaal elavatelt sugulastelt salakaubanan tellima Laborie kaubamärgi all toodetavat siidpehmet Cabernet Sauvignoni ja KWV enda tumedast kirsist läbiimbunud Roodebergi.
Kapimaa haruldused
Leidsin päev enne Cape Wine´i messi ooekaniäärsel terrassil veini nautides juhuslikult kõrvalterrassilt oma sõbra hollandi sommeljeede presidendi koos teiste Madalmaade sommeljeedega. Hollandlased olid sarnaselt minuga ühendanud messi ja veinireisi. Messil osaleb pea 350 tootjat ja nelja päevaga saab täiusliku maitsepildi kõikidest piirkondadest, vanadest ja uutest tegijatest. Mess on pea ainuke võimalus garage’istidega ehk fanaatiliste innovatiivsete väiketootjatega tutvumiseks. Nad valmistavad tibatillukestes kogustes veini kuskil põllunurgas asetsevas poolenisti lagunenud garaazis või kuuris.
Tänu hollandlaste edukale kodusele müügitööle pääsesin de Toreni keldritesse. Põllud asuvad Stellenboschi lähedal Polkadraai Hillsi uhiuues appellatsioonis (veinipiirkonnas). Seal on veinimeistriks noor Stellenboschi veiniakadeemia haridusega Albie Koch, kes valmistab oma parima äranägemise järgi kahte veini: tipptasemel Fusion V-i ja selle väikevenda Diversity’t. Tootmisprotsessi käigus välistatakse veini solgutamine läbi torude. Nende filosoofiaks on veini stressivaba naturaalne areng. Veini transportimiseks ühest anumast teise kasutatakse gravitatsiooniseadusi. Fusion seisab Kapimaa segude ehk Cape cuvee´de esireas. Tegemist on tammelooriga kaetud sügava mustsõstramaitsega. Albie demonstreeris uhkusega oma nippi shokolaadise nüansi lisamiseks. Jõhvi külge kinnitatud kolm pikka ja peenikest tammelaastu lastakse uute prantsuse tammest vaatide avast sisse ja jäetakse valmiva veini sisse ligunema kuni soovitud tulemuse saavutamiseni. Neile sõpradele, kes võtavad ette pikka teekonna mõisasse, pakutakse maiuspalaks pimedegustatsiooni. Enne veini valmis segamist pudeldatakse väike osa kõigist viiest viinamarjasordist (Cabernet Sauvignon, Malbec, Merlot, Cabernet Franc ja Petit Verdot). Lõpliku segu vahekord pannakse iga aasta paika koos kolmekümne kohalekutsutud eksperdiga. Fusion V on edukalt läbinud võrdlused Bordeaux´ tippveinidega. Veinipudeli ostmiseks peab kahjuks esialgu mitmeid aastaid järjekorras seisma ja toodangu mahtu ei kavatseta lähiaastatel suurendada.
Mida Eestis maitsta?
Veidi kergem on kätte saada Stellenboschi aristokraatiasse kuuluva Rust en Vrede mõisaveini (müügil Eestiski; Cabernet´le on juurde segatud Syrah’ d ja Merlot’ d;) ja Lõuna-Aafrikast pärit veinihuvilise tippgolfari Ernie Elsi omanimelist lipulaeva (klassikaline Bordeaux segu). Mõlemad on nii maailma kuulsaima veinieksperdi Robert Parkeri kui tema kohaliku teisiku John Platteri lemmikute hulgas. Maitstud aastakäigud olid üllatavalt noorelt pehmed ja joomiskõlbulikud. Kinnitati, et viljeletakse pigem Vana-Maailma traditsioonidest lähtuvat stiili. Mõlemaid tehakse Rust en Vrede omaniku Jean Engelbrechti juhtimisel nende perekonna ajaloolistes keldrites. Künkanuki tagant paistis kätte Ernie Elsi uue poolelioleva veinikoja ehitus.
Bordeaux´veini austajatel soovitan proovida ja avastada enda jaoks Kaplinna segud (Cape blend). Enamus neist asuvad tavatarbijale täiesti vastuvõetavas hinnakategoorias. Seguveinide valik on kirju ja pea iga korralik tootja üritab midagi selles valdkonnas korda saata. Meie lettidel tundub soosituim olevat ajalooliselt Saksa taustaga Nederburg Edelrood. Minu enda lemmik supermarketi riiulitelt la Motte’i Millenium sümpatiseerib lisaks maitsebuketile omanike innovatiivsete ja omapäraste ideede poolest. Prantsuse enoloogiaguru Michel Rolland’i juhendamisel harjutavad mõisas veinitegemist noored veinimeistrid-stipendiaadid maailma eri paigust. Läheduses asuvas teises nende omanduses olevas mõisas - L’Ormarins´is - tehakse juba mitu aastat suurepärast tsitruselist itaalia traditsioonidest lähtuvat Pinot Grigiot. Kuulus mezzosopran Hanneli Rupert seob omanikuna mõisaga oma muusikalist tausta. Mõisa keldrites korraldatakse klassikalise ja ooperimuusika kontserdisarja.
Kitsevein
Paarlis paikneva Fairview´ veinimõisa omanik, rahvamehena tuntud Charles Back on inspiratsiooni saanud oma kitsedelt, kes aegaajalt aedikust lahtipääsnuna näksivad rõõmsalt Syrah põldudel vürtsikaid marju. Syrah’st, Grenache’ist, Mourvedre’ist ja Pinotage’ist kokkusegatud vein ristiti Goats do Roam ’iks. Veini nime häälduspilt sarnaneb Cotes-du-Rhone’iga ja rahvusvahelistel võistlustel on see ekslikult sattunud hinnatavaks Rhone’i kategooriasse. Saanud seejuures lihtsa veini hulgas väga hea hinnangu osaliseks ja tekitanud palju paksu verd õige Cotes du Rhone’i tootjate seas. Justkui nende meelehärmiks toodab Back nüüd oma parimatelt põldudelt Goats Roti nimelist nestet. Charles Back peab iseloomustama kui väsimatu energiaga suurepärast organisaatorit ja innovaatorit. Mees on pärit 20. sajandi alul sisserännanud Leedu juutide perekonnast ja vaieldamatult tuntuim leedukas veinimaailmas. Esimesena alustas ta Viognier’ga ja Semillioniga. Koostöös noore veinimeistri Eben Sadiega pandi püsti Spice Route nime all Malmesbury vanadelt pöösasveini aedadelt vürtsika Syrah ja pehme Merlot tootmine. Valikust ei puudu ka hilise korje veinid ja kangestatud kraam. Fairview veinivalik on LAV-i eramõisate hulgas suurim ja mitmekesiseim. Muidugi ei maksa unustada Backi panust Lõuna-Aafrika juustutööstuse arendamisse. Tema kitsejuustud positsioneeruvad turul liidritena.
Syrah’st kuuleme edaspidi rohkem, sest paljud tootjad on seda viinamarja enda jaoks alles avastamas. LAV-i Syrah tipud nagu Eben Sadie Columella ja Foundry Syrah jäävad juba praegu kosmilisse hinnaskaalasse. Järgmised kümme vabadusaastat noorte ja andekate veinimeistrite juhtimisel tõotavad tulla põnevad. Igal juhul hoidke kõrvad, silmad, nina ja suu lahti.
Rust en Vrede, Lõuna Aafrikas Stellenboschi piirkonnas asuv veinimõis. Aastal 1694 asutatud talu hooned ostsid 1977 Jannie ja Ellen Engelbrecht ning asusid hooletusse jäetud Kapimaa buuri arhitektuuri musternäidist taastama. Koos hoonete renoveerimisega asuti taastama ka veinitootmist. Kokku 30 hektarilt valmib nüüdseks aastas 150 000 pudelit veini. Valikus on mõisavein Shiraz, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Tinta Barocca.
Rust en Vrede Estate Wine (Cabernet Sauvignon 58%, Shiraz 33%, Merlot 9%; 1999): Aroom hästi sõnnikune ja küps. Maitse üsna bordoolik, täidlane, korraliku happega, maitses musta ploomi, üldmulje küps ja pehme. Poes umbes 500.
La Motte, veinimõis Lõuna-Aafrikas Franschhoeki piirkonnas, toodab 104 hektarilt 200 000 pudelit. Kuulub magnaat Anton Ruperti lauljannast tütrele. Veinimeister Jacques Borman harrastab prantsuse stiili. Sauvignon Blanc on rohulõhnaline, maitses domineerib barbarissikomm. Chardonnay on väga tammine ja magusalt röstine. Punased veinid on seevastu väga head. Cabernet Sauvignon, Shiraz ja Millennium kõik tugevad ja tulised.
La Motte Millennium, (Medoci stiilis segu, 1999): Aroomis lagritsat ja põldmarja. Pehme, magus ja kange (15%) vein, kus ploomi, piparmünti, palju vürtsi ja vähe hapet. Järelmaitses bordoolik tanniin. Sobilik neile, kellele bordoo liiga lahja ja hapu. Poes umbes 190.
Kalev Kesküla
