Kesk-Ameerika on kvaliteetkohvide tootjapiirkond
Pauligi kohvihommik Helsingis on traditsiooniline Soome kohvispetsialistide ja nii Soome kui Eesti toiduajakirjanike kokkusaamine, mis igal aastal vaatab lähemalt kohvitootmise probleeme ühes piirkonnas. Tänavu oli selleks piirkonnaks Kesk-Ameerika, kus toodetakse aastas 10% kogu maailma kohvitoodangust, kokku 12 miljonit kotti kohvi (kohvikoti standardkaal on 60 kg).
Kogu piirkonnas on kohv üks peamistest ekspordiartiklitest. Guatemalas annavad Andides asuvad kohviistandused majandusharuna tööd 11 protsendile elanikkonnast. Costa Rica kohvitootmist iseloomustavad stabiilsus ja kõrge tootlikkus, mille poole visalt ja kindlalt püüdlevad ka Honduras, Panama (mõlemas on kohv ja banaan kõige olulisemad ekspordiartiklid) ja El Salvador. Maailma ühes vaesemas riigis - Nicaraguas - on kohv kogu riigi majandust reguleeriv ja tähtsaim ekspordiartikkel (15% kogu ekspordist) - hoolimata sellest, et selle toiduaine hind ja kogus on piirkonna väikseimad. Seevastu hinnatakse kogu maailmas kõrgelt siin toodetud ja sertifitseeritud kohvi kvaliteeti.
Ainulaadsuse vägi
Oma pindalalt on Nicaragua Kesk-Ameerika kohviriikide seas üks suurimatest ja samas kõige hõredamalt asustatud riik - elanike arv ulatub ligi viie miljonini, kuid Atlandi ookeani poolsetel aladel elab ühe ruutkilomeetri kohta vaid viis inimest!
Kesk-Ameerikas kasvab kohv vulkaanilisel, mineraalainerikkal maapinnal ning võrreldes muu maailma troopiliste aladega ka üsna kõrgel - isegi kuni 2000 meetri kõrgusel asuvatel mägitasandikel. Siinsetele troopilistele aladele on iseloomulikud hurrikaanid ja El Niño nähtused (temperatuuri anomaaliad), mis mõjutavad kohvi omadusi (sarnaselt viinamarjaga mõjutavad ka kohvimarju kliima, pinnas ja inimeste oskused). Osa kohvipuude sorte, mida kasvatatakse enamasti just mäetasandikel, on päikesele hästi eksponeeritud ning ubade aroom tõeliselt ainulaadne. Teisi sorte aga kasvatatakse liigse päikese eest varjatult - banaanipuu all. Kohviube korjatakse novembrist aprillini sõltuvalt istanduse asukohast ning Nicaraguas tehakse kogu see töö ära käsitsi. Kogu piirkonnas kasvatakse peamiselt Arabicat, mis on omadustelt nüansirikkam ja pehmem kui Robusta. Kohvi toodetakse kallimal ja keerukamal märgmeetodil - puhastatud kohviubadel lastakse sarnaselt veiniga kõigepealt fermenteeruda (keskmiselt 18 kuni 30 tundi), siis oad pestakse ja kuivatatakse nädala jagu päikese käes (saab ka teisiti, masinaga tuult tehes). Erinevalt kuivmeetodist valmib märgmeetodit kasutades selline kohviuba, mis on paks aroomidest ja happerikas.
Samal ajal kui kohvitootjad Euroopas uurivad kohvisõprade maitse-eelistusi, kasvab ka nõudlus kvaliteetkohvide järele. Hetkel valitseb maailmas koguni väike kohvipuudus. Defitsiidi suuruseks on mõõdetud 2 miljonit kotti - kuid see kaetakse laovarudega, mida kohvitootjad nimetavad kohvikasvatajate ja -röstijate puhvriks.
Selged reeglid
Et tagada oma kaubamärgi all toodetavate kohvisegude kvaliteet, on tootjad üha enam huvitatud kohvitootmise kontrollitavusest ja selle jälgimisest. Erinevalt Aafrikast, kus paljudes kohvitootmise riikides takistab edasiminekut ränk "korruptsioonisüsteem", on Kesk-Ameerika kohvitootjad ühinenud ühtse kvaliteedimõõtmise süsteemi alla nimega Utz Kapeh (see maiakeelne sõnapaar tähendab tõlkes "hea kohv"). Tegemist on sertifikaadiga, mida saavad taotleda nii väikesed pereistandused kui suured hiigelkasvandused. Lisaks kohvikasvatuse ja ubade tootmise rangetele reeglitele esitatakse selle saamisel tootjale veel ka ri da nõudeid keskkonna säästmise kohta (vee kasutamise ja puhastamise kohta eelkõige) ning töötajate sotsiaalsetele garantiidele.
Kohv ei ole siinpool maakera pelgalt tassike jooki, vaid kaasab endasse paljude perede heaolu, tervise ja laste hariduse. Kohvimajanduse arenduses nähakse tulevikku, millest me kõik tahame hästi mõelda ja mis rühib kindlalt väga hea kohvi tunnustamise poole.
Kohviilma suurdaam
Dania Baltodano on pärit Nicaraguast, tal on olnud õnn olla neljandat põlve kohviistanduse ja 1952. aastal loodud kohvifirma Cisa omanik. Õnn seepärast, et riigis, mille lähimineviku ajalugu on olnud poliitiliselt pinev ja keeruline ning kus alles hiljuti põhines isegi tavakool militaarsel kasvatusel, jääb hea hariduse saamine paljudele vaid unistuseks. 1990. aastate algul kehtestatud nn uus demokraatlik kord on aidanud kaasa teatud majandusliku ja poliitilise stabiilsuse loomisele, et üldse hakata võitlema nii enese eest kui ka oma rahva vaesusega. Hoolimata Dania enda vastuseisust saatsid tema vanemad noore nutika tüdruku õppima Ameerika Ühendriikidesse Wellesley kolledžisse. See polnud kerge, kuid nüüd ütleb Dania nelja lapse emana, et just see samm on teda elus kõige rohkem edasi aidanud. "Eelkõige ei tunne ma end väga erinevate inimestega suheldes kunagi halvasti. Olgu need siis kohvikorjajad või suurfirmade omanikud."
Ta on tegev ja juhtiv isik terves reas kohvitootjate ühendustes: Nicaragua Rohelise Kohvi nimelises ühenduses töötab ta ekspordijuhina, veab nii Nicaragua Erikohvide Assotsiatsiooni kui Eksportkohvide Assotsiatsiooni. Ta juhib programmi "Naised kohvitootmise juhtidena", et võtta osa sotsiaalse elusfääri keerukatest ostustest ja mõjutada seeläbi Nicaragua perede heaolu ning eelkõige lapsi.
Dania teab, et inimesed mis tahes maailmanurgas võivad olla ju väga erinevad, kuid "me elame ühe ja sama taeva all, ühtede ja samade tähtede säras... ja meil kõigil on sisimas ühed ja samad soovid". Kohvimajandusega on seotud palju enam probleeme ja lahendada vajavaid küsimusi kui pelgalt kohv ise.
Ja nii ei olegi kõige keerulisem tema jaoks mitte suurte organisatsioonide juhtimine ega isegi eetiliselt raskete ülesannete lahendamine, vaid oma pere jaoks aja võitmine. Tasakaalu leidmine töö ja kodu vahel. Sest mõlemad on võrdselt tähtsad inimelu osad.
