Rohkem kui 1300 inimesele tööd andev perefirma pöörab eriliselt suurt tähelepanu keskkonnale. „Mida rohkem maast hoolime, seda maitsvam on meie vein,” arvab Miguel Torres Maczassek. Viiendat põlve tegutsev veinimaja üritab täielikult vältida sünteetilist keemilist töötlemist, asendades selle bioloogiliste alternatiividega. „Kuigi kõigil meie Tšiilis ja kolmandikul Hispaanias asuvatest istandustest on ette näidata tunnistused orgaanilise tootmise kohta, kasutame tegelikult samu metoodikaid teisteski meile kuuluvates viinamarjaaedades,” räägib veinitootja.

2007. aastal otsustati investeerida 10 miljonit eurot, samuti anti lubadus vähendada süsihappegaasi väljalaset aastaks 2020 iga pudeli pealt 30 protsenti võrreldes 2008. aasta tasemega. Lisaks optimeeritakse istandustes veekulu, edendatakse taastuvenergia kasutamist, tõhustatakse transporti ja rakendatakse muid keskkonnahoidlikke tootmisviise.

Ka Miguel Torres Maczassek ise sõidab – nagu üle poole tema firma töötajatest – hübriidautoga, mille ta lähiajal ilmselt veelgi säästlikuma elektriauto vastu välja vahetab. Firma president märgib ära ka viinamarjaaedades turistidele ekskursioonideks mõeldud elektril ja päikeseenergial töötava rongi, mis on Euroopas täiesti ainulaadne. Torrese veinimaja pingutused selles vallas on pälvinud mitmeid tunnustusi, näiteks omistati ettevõttele tiitel Green Company Of The Year 2010.

Kvaliteetne vein ennekõike

Miguel Torres Maczasseki sõnade kohaselt on üle 200miljonilise aastakäibega veinitootja üleilmse edu aluseid keskendumine pikaajalistele eesmärkidele. „Tänapäeval on palju veine valmistatud tehases masstoodanguna, aga meie usume, et igal veinil peab olema isikupära. Usume kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Perefirmana ei ole meil survet teenida kiiret kasumit. Seetõttu reinvesteerime 95 protsenti teenitud kasumist.”

Praegu müüakse Torrese veine juba 160 riigis. Rohkem kui kolm sajandit veinivalmistamisega tegelenud perekond ei lähe hetketrendidega kaasa. „Torrese nimi on kvaliteedimärk. Soovime tagada, et meie veinide austajad saaksid alati osta sama kõrge kvaliteedi ja parimate omadustega toodet,” on veinimaja juht resoluutne. „Teeme klassikalisi veine rahvusvahelistest viinamarjadest, aga üha enam proovime taasavastada vanu kadunud liike. Viimased 30 aastat oleme proovinud taastada ligi 35 iidset Kataloonia sorti, mis hävisid 19. sajandi lõpus Euroopat tabanud Phylloxera epideemia tõttu. Garro marju sisaldav, veiniekspertidelt kõrgeid hindeid saanud, ühe istanduse marjadest valmistatud Grans Muralles on meie töö edukuse suurepärane näide,” selgitab Miguel Torres.

Toetused marjakasvatajatele

„Soovime valmistada elegantseid jooke, milles peegelduks ka selle piirkonna ja istanduse iseloom, kus marjad kasvasid. Hispaaniat peetakse tänapäeval kõige huvitavamaks viinapuude kasvatamise riigiks tänu piirkondade uskumatule mitmekesisusele – siin saab teha nii Vana kui ka Uue Maailma stiilis veine. Sama suur potentsiaal on olemas Tšiilis,” räägib Torres. Mõni aasta tagasi hakati ainsana maailmas valmistama sealsest vanimast sordist, Tšiilis juba 500 aastat kasvanud Paísi marjast roosat vahuveini Santa Digna Estelado. Traditsioonilisel meetodil valmistatud kuiva marjase joogi jaoks on viinamarjad korjatud käsitsi.

Pudelil olevad märgistused „Fair Trade” ja „Fair for Life” tähendavad, et veini müügist saadav tulu läheb osaliselt tagasi kasvatajatele, toetamaks vähem kindlustatud perekondi ja aitamaks vaesuses vaevlevaid farmereid. Samuti maksab Torrese veinimaja nende viinamarjade eest keskmisest kõrgemat hinda.

Kuigi Miguel Torres leiab, et ideaalset veini ei ole olemas – kõik sõltub inimesest ja olukorrast –, nimetab ta oma lemmikuna siiski elegantse ja kompleksse Mas La Plana. Vaid ühe istanduse Cabernet Sauvignonist valmistatud, Kataloonia kohta ebatavalist veini hakati tootma Miguel Torres Maczasseki isa soovitusel, kui viimane naasis kuuekümnendatel Prantsusmaalt õpingutelt. 1979. aastal võitis vein Pariisis juba kuulsa Gault Millau pimetesti, mis tõstis selle maailma tähtsamate veinide hulka. Eriti heaks hindab ta aga selle 40. aastapäeva ehk 2010. aasta väljalaset, mida on võimalik nautida juba praegu.