Uuest aastast rakenduv süsteem saab olema järgmine – kui kuu keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot, on maksuvabastus 500 eurot. Kui see jääb aga vahemikku 1201–2100 eurot, kaotab inimene igalt lisanduvalt 1,80 eurolt maksuvaba tuluna ühe euro. Seega, kui brutotöötasuna 1200 eurot kuus teeniv inimene saab päranduseks kinnisvara, mille müüb 20 000 euroga maha, küünib tema 2018. aasta keskmine kuusissetulek (12 x 1200) + 20 000 / 12 = 2867 euroni, mistõttu tuleb tal riigile tagasi maksta 1200 eurot.

Elu on täis ootamatusi, seda ka kinnisvara osas. Kunagi ei või ette teada, millal tekib vajadus oma vara müüa või üürida. Sestap selgubki järgmise aasta tegelik maksukoormus alles siis, kui jõuab kätte aeg 2018. aasta tuludeklaratsioon esitada. Kui siiani oleme pigem tulumaksutagastusega harjunud, siis edaspidi tuleb paljudel tulumaksu hoopis juurde maksma hakata. Enam pole ka põhjust loota sellele, et küll eluasemelaenu intresside tagastus pisut hõlpu pakub, sest alates 2017. aastast (deklareerime 2018. aastal) saab seda maha arvata ainult kuni 300 eurot inimese kohta. Ehk teisisõnu, eluasemelaenudelt pole põhjust enam mingit praktilist soodustust loota.

Maksu- ja tolliamet soovitab mitmest allikast tulu saajatel põhjalikult läbi mõelda, mis on igakuiselt kohaldatava maksuvaba tulu summa ja sellest oma tööandjat teavitada. Kui aasta sissetuleku prognoosimine osutub aga liiga keeruliseks või on teada, et see ületab 25 200 eurot, võib maksuvaba tulu arvestamisest sootuks loobuda. Kinnisvaraekspert soovitab aga tõsiselt kaaluda, kuidas oma kinnisvaraga kaasnevaid maksutulusid eesootavate muudatuste valguses vähendada. Vajadusel ka selle aasta loetud kuude jooksul kinnisvara müüa.

Allikas: LVM Kinnisvara, Ingmar Saksing


Jaga
Kommentaarid