Kõlalt ja maitselt mesine
Eestis kaubastatakse seda teed mitme nimega. Otsetõlge
ingliskeelsest sõnast honeybush on meie emakeeles saanud vasteteks kas
meepõõsas või mõnel juhul isegi meepuu. Esimene
nimetus iseloomustaks taimest saadavat jooki kõige paremini, kuid paraku
on see nimi juba hõivatud. Meie taimenimetuste loetelus on juba olemas
suur meepõõsas, mida ei tohi selle loo peategelasega segi ajada.
Võib ju muidugi piirduda ingliskeelse laenuga honeybush. Tegelikult on
sellel teeandjal taimel eestikeelne nimetus täiesti olemas –
tee-mesilasepõõsas! Taime eluvormiks on tõesti
põõsas ning õitseajal ohtralt puhkevad erekollased,
tuntavalt lõhnavad ja nektaririkkad õied meelitavad ligi
kõikvõimalikke putukaid, mesilasi sealhulgas.
Lühidalt teeandjast endast
Tegelikult saab
teematerjali koguda paljudelt mesilasepõõsa perekonna liikidelt.
Nende looduslikus kasvukohas, mis hõlmab suhteliselt kitsast ja
omapärase kliimaga ala Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil,
kasutatakse teematerjalina lausa 23 liigi esindajaid. Ülemaailme
kaubanduslik edu saadab siiski liiki Cyclopia intermedia ehk juba mainitud
tee-mesilasepõõsast. Mesilasepõõsast tehtud teed on
kohalike hõimude esindajad tarvitanud aastasadu ja seda nii teejoomise
rituaaliks kui hingamisteede haiguste korral raviteena. Kui veel viisteist
aastat tagasi piirdus teematerjali põhinõudlus suures osas vaid
kohaliku turuga, siis viimased aastad on kaasa toonud ekspordi võimsa
kasvu.
Teematerjali saatus
Pärast
kogumist tuleb saak kiiresti töödelda, mis tähendab nelja
etappi. Esiteks toimub lehtede, õite ja võrsete purustamine
peenikesteks tükkideks. Purustamise käigus vabaneb taimeosadest
vedelik, mis loob eelduse teematerjali biokeemiliseks muutumiseks
järelvalmimisel. Viimane protsess toimub suhteliselt kõrgel
temperatuuril ja selle käigus taimeosad tumenevad. Teematerjal on valmis,
kui sellel on iseloomulik pruunikas värvus ning eriline magus lõhn.
Järgmiseks toimub tee kuivatamine ja seejärel sorteerimine. Lahtiselt
kaubastamiseks määratud teest eraldatakse nii varretükid kui ka
peenike lehepudi. Viimast saab kasutada pakitee valmistamiseks.
Viis trumpi
Tee-mesilasepõõsa
kuivmaterjalist saadud tõmmisel on joogina mitmeid plusse. Esiteks, see
jook ei sisalda ei kofeiini ega teisi närvisüsteemi ergutava toimega
alkaloide. Seda võib juua ka hilisõhtul. Samuti sobib see jook
lastele ja neile inimestele, kes organismi eripära tõttu kofeiiniga
jooke mingil põhjusel pruukida ei saa. Parkainete vähesus
jätab tee merevaigukollast värvi ning see omandab nõrga magusa
maitse. Viimane ei tulene mitte niivõrd loodusliku teematerjali
suhkrurohkusest, vaid magusat maitset varjutavate ühendite
vähesusest. Arvestades inimeste niigi ülemäärast
suhkrutarbimist on selline looduslik eripära ainult teretulnud. Neljandaks
honeybush’i tee plussiks on rohke antioksüdantide sisaldus. Ja
lõpuks, see tee on tarbija suhtes leplik joogipoolis. Seda võib
juua nii kuumalt, leigelt kui ka jääteena. Teed võib pruukida
kas täiesti naturaalselt või lisanditega. Nende rollis eelistatakse
sidrunit, puuviljamahlu, teisi teejooke, tsitrusviljade kooretükikesi,
mitmesuguste õistaimede kuivatatud kroonlehti või väikeses
hulgas vürtse. Meil müüakse teepoodides ka selle tee
lõhnastatud-maitsestatud variante, nagu Irish Creme, kuid lisandid pigem
varjutavad teejoogi loomuliku olemuse. Teefriigid armastavad seda juua
piimaga.