26.04.2007, 00:00
Kolesterool: hea ja halb
Ehkki liigne kolesterool tervist kahjustab, ei oleks organismil võimalik ilma kolesteroolita elada.
Kolesteroolist räägitakse palju. Teadusliku
teemakäsitluse kõrval ka mõnikord üsna oskamatult
à la kõik, mis sisaldab kolesterooli, tuleks toidulaualt eemal
hoida. Et kolesterool on ohtlik mürk jne. Tegelikult ei ole kolesterool
„halb asi iseeneses“. Kolesteroolita ei saaks organism
eksisteerida. Kolesterooli peab olema vaid õiges koguses.
Teaduslikult on tõestatud tõsiasi, et kõrgendatud kolesterooli tase aitab kaasa veresoonte lubjastumisele ja veresoonkonna haigustele.
Kolesterool on sapivedeliku rasvas lahustuv osa. Kolesterool jaguneb kaheks: “hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) ning “halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin).
LDL transpordib 60–70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20–30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli heaks kolesterooliks.
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Liikumine ja lõdvestus
Kui apteegis oleks müügil ravim, mis endas ühendaks lipiidi alandajat, antidiabeetikumi, antivähiravimit, dopingut, tujutõstjat ja potentsiravimit, mis lisaks tõstaks ka eluiga ja elukvaliteeti – ja ilma kõrvalmõjudeta. Kas te ostaksite seda?
Hea uudis on, et niisugune ravim on tegelikult olemas. Kõik need head mõjud on saavutatavad kehalise liikumise abil! Täpsemalt öeldes, vastupidavuskoormustega! Head alad on käimine, kepikõnd ja metsajooks, kasu on ka tavalisimatest majapidamistöödest, näiteks aiatööst, koristamisest. Liikudes suureneb “hea” kolesterooli hulk veres, langeb stress ning väheneb trombide tekkimise oht. Ka kehakaalu langemisest on südamel ja veresoonkonnal ainult võita.
Nõuanded toitumisvalikule
Taimsed toitained on kolesteroolivabad, isegi kõrge rasvasisalduse juures.
Loomsed toitained sisaldavad kolesterooli. Kasulikum on eelistada valget liha (nt kalkun ja kana, kindlasti ilma nahata), rasvata sinki ning tailiha.
Piimaproduktidega on nii, et kolesteroolisisaldus on seda suurem, mida suurem on rasvasisaldus. Siiski ei tasuks valikut rasvavabade piimatoodete kasuks langetada, kuna piimatoodetest kaltsiumi omandamiseks on vaja piimarasva.
Ka juust peaks – kõrgele rasvaprotsendile vaatamata – kindlasti toidulauale kuuluma. Alati võib ju valida light-juustu.
Vorst on kolesteroolipomm.
Muna süües eelistada valget kollasele.
Kala sisaldab ka kolesterooli, kuid ka väga vajalikku oomega-3-rasvhapet. Kõige kolesteroolirohkem kala on angerjas. Kõige vähemrasvased kalad on räim, haug ja ahven.
Koorikloomade (nt krevetid) ja merekarpide kolesteroolisisaldus on väga kõrge.
Täisteratooted sisaldavad umbes kaks korda niipalju kiudaineid, kui tavalised viljatooted. Kiudained aita vad organismist kolesterooli välja viia.
Kasulikud on kõikvõimalikud pudrud, mis on valmistatud erinevate teraviljade segudest.
Puuvili, juurvili ja seened ei sisalda kolesterooli, kuid nende kiudaineväärtus on ka suhteliselt väike. Kuid samuti on neis ka vähe energiat, mistõttu on kiudainete hulk päris soodne, kui võrrelda seda saadava energia hulgaga.
Poolfabrikaatide puhul tasub kindlasti jälgida, kuidas ja millest need valmistatud on – tihti esineb n-ö peidetud rasvu.
Teaduslikult on tõestatud tõsiasi, et kõrgendatud kolesterooli tase aitab kaasa veresoonte lubjastumisele ja veresoonkonna haigustele.
Kolesterool on sapivedeliku rasvas lahustuv osa. Kolesterool jaguneb kaheks: “hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) ning “halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin).
LDL transpordib 60–70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20–30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli heaks kolesterooliks.
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Liikumine ja lõdvestus
Kui apteegis oleks müügil ravim, mis endas ühendaks lipiidi alandajat, antidiabeetikumi, antivähiravimit, dopingut, tujutõstjat ja potentsiravimit, mis lisaks tõstaks ka eluiga ja elukvaliteeti – ja ilma kõrvalmõjudeta. Kas te ostaksite seda?
Hea uudis on, et niisugune ravim on tegelikult olemas. Kõik need head mõjud on saavutatavad kehalise liikumise abil! Täpsemalt öeldes, vastupidavuskoormustega! Head alad on käimine, kepikõnd ja metsajooks, kasu on ka tavalisimatest majapidamistöödest, näiteks aiatööst, koristamisest. Liikudes suureneb “hea” kolesterooli hulk veres, langeb stress ning väheneb trombide tekkimise oht. Ka kehakaalu langemisest on südamel ja veresoonkonnal ainult võita.
Nõuanded toitumisvalikule
Taimsed toitained on kolesteroolivabad, isegi kõrge rasvasisalduse juures.
Loomsed toitained sisaldavad kolesterooli. Kasulikum on eelistada valget liha (nt kalkun ja kana, kindlasti ilma nahata), rasvata sinki ning tailiha.
Piimaproduktidega on nii, et kolesteroolisisaldus on seda suurem, mida suurem on rasvasisaldus. Siiski ei tasuks valikut rasvavabade piimatoodete kasuks langetada, kuna piimatoodetest kaltsiumi omandamiseks on vaja piimarasva.
Ka juust peaks – kõrgele rasvaprotsendile vaatamata – kindlasti toidulauale kuuluma. Alati võib ju valida light-juustu.
Vorst on kolesteroolipomm.
Muna süües eelistada valget kollasele.
Kala sisaldab ka kolesterooli, kuid ka väga vajalikku oomega-3-rasvhapet. Kõige kolesteroolirohkem kala on angerjas. Kõige vähemrasvased kalad on räim, haug ja ahven.
Koorikloomade (nt krevetid) ja merekarpide kolesteroolisisaldus on väga kõrge.
Täisteratooted sisaldavad umbes kaks korda niipalju kiudaineid, kui tavalised viljatooted. Kiudained aita vad organismist kolesterooli välja viia.
Kasulikud on kõikvõimalikud pudrud, mis on valmistatud erinevate teraviljade segudest.
Puuvili, juurvili ja seened ei sisalda kolesterooli, kuid nende kiudaineväärtus on ka suhteliselt väike. Kuid samuti on neis ka vähe energiat, mistõttu on kiudainete hulk päris soodne, kui võrrelda seda saadava energia hulgaga.
Poolfabrikaatide puhul tasub kindlasti jälgida, kuidas ja millest need valmistatud on – tihti esineb n-ö peidetud rasvu.