Kreeka köök lummab mitmekesisusega

„Mul on raske öelda, milline rahvusköök mu lemmik on, sest see oleneb aastaajast ja olukorrast. Siiski pean tõdema, et Kreekast pärit roogi teen kodus perele ja sõpradele päris tihti,” tõdeb Nami-Nami retseptikogu looja ja eestvedaja Pille Petersoo.

Kreeka köögiga lähemalt tutvus Pille sootuks Šotimaa pealinnas Edinburghis, kus ta seitse aastat õppis ja töötas. „Seal oli väga palju kreeklasi, just tudengite hulgas. Ühiselamus sai koos nendega toidukunsti saladusi uurida,” räägib ta oma teekonnast Kreeka köögis. Lisaks on naine mitu korda Kreekas käinud ja päris mitu ka Kreeka köögi raamatut algusest lõpuni läbi töötanud.

„Raamatu „Nami-Nami. Maailma maitsed 1” Kreeka peatükki ette valmistades suhtlesin korduvalt ka oma Kreeka sõpradega, kes omakorda konsulteerisid oma emade ja vanaemadega,” annab Pille aimu retseptide autentsusest.

Pille uuest kokaraamatust leiab retsepte seitsmest rahvusköögist. Kõrvuti Kreeka roogadega on maitsvad palad ka Liibanonist ja Pärsiast. Mille poolest eristub Kreeka köök näiteks Türgi ja Liibanoni omast? „Loomulikult on kogu piirkonnas päris palju Osmani impeeriumi mõjutusi, aga maitsebuketid on üsna erisugused. Valmistasin raamatu jaoks Kreeka ja Liibanoni roogasid järjestikustel päevadel ning kuigi alguses oli kahtlejaid, tõdesid pärast kõik sööjad, et vürtside kasutamine teeb köögid ikka täitsa erinevaks,” teab Pille.

Eestis ehedat Kreeka restorani pole, aga tänu turismindusele on Kreeka köök eestlastele üsna tuttav. „Kindlasti teatakse nn Kreeka salatit, kuigi sellest liiguvad väga kummalised versioonid,” muheleb Pille. „Gyros-liha ja mussaka on samuti tuntud, aga tihti ollakse mingis kindlas versioonis väga kinni,” teab Nami-Nami perenaine omast kogemusest, sest aeg-ajalt korraldab ta Toiduakadeemias Kreeka toitude koolitusi (järgmine toimub 17.02 – toim.). Seal on positiivset tagasisidet saanud mitmesugused köögiviljaroad, samuti põnevad toidud fetajuustuga.

Pille enda lemmikuks on üks korralik mussaka (kindlasti vasika- või veisehakklihaga!), samuti meeldivad talle filotainapirukad ja köögiviljakotletikesed (vt retsepti). „Kreekas on väga põnev dipikastmete valik – jogurtidipp tzatziki, kartulidipp skordalia, kalamarjast taramasalata,” loetleb Pille veel lihtsaid hõrgutisi.

Kas Kreeka roogade jaoks leiab tooraineid kergesti? „Fetajuustuvalik on meie poodides juba täitsa korralik, isegi korralikku Kreeka päritolu filotainast liigub. Samuti olen näinud vähemalt kahe tootja viinapuulehti, mida läheb vaja dolma-rullide tegemiseks. Kvaliteetset Kreeka päritolu jogurtit on ka saada, lisaks valmistab seda mitu kodumaist tootjat. Ise kasutan Saaremaa maitsestamata jogurtit,” julgustab Pille kõiki Kreeka hõrgutistega katsetama.

Kartuli-fetakoogid (keftedes patatas)(4–6 portsjonit)

>500 g tooreid kooritud kartuleid

>1 väike sibul

>2 suurt muna

>2 tl kuivatatud münti

>2–3 sl hakitud värsket peterselli

>100 g peenestatud fetajuustu

>4 sl nisujahu

>soola ja musta pipart

>4 sl õli praadimiseks

Riivi kartulid ja sibul jämeda riiviga. Pane sõelale, puista peale umbes teelusikatäis soola ja lase pool tundi seista, seejärel suru riivmass kuivemaks. Klopi suures kausis munad kergelt lahti, lisa ürdid, fetajuust ja jahu ning seejärel kartuli-sibulasegu. Maitsesta soola ja pipraga, sega hoolega.

Kuumuta suurel mittenakkuval pannil veidi õli. Tõsta supilusikaga pannile kartulisegukuhjad, suru need lusikaga veidi lamedamaks ning prae koogid mõlemalt poolt kuldseks.

Lase liigsel rasval köögipaberil nõrguda. Serveeri sidrunisektorite ja mündilehtedega.