Nagu väidab tootjafirma OÜ Kümmel esimees Ago Tamm, kulus kümmeli taasloomiseks ligi kuus aastat. Abiks oli Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi juhataja professor Raivo Vokk, kes lõi oma retseptide järgi mõned töövariandid. Lõplik versioon valminud aga tootjafirma enese leidurite tulemusena, Ago Tamm tegeles Kristallkümmeliga juba oma diplomitöös.

Köömneleotist on kasutatud Euroopa kloostrites ravimina juba keskajal. Arvestades, et kloostreid enamasti ei köetud, on kange ja magusa joogi tarvitamine vägagi mõistetav. Liköörina sai kümmel tuntuks Hollandis ja jõudis Saksamaa kaudu Eestisse hiljemalt 19. sajandil. 1870. aastal hakkas seda Viljandis tootma A. W. Werncke, hiljem ei saanud ilma kümmelita läbi ükski peenviinatehas. Valmistati vähjakümmelit või -köömelit, Bürgerkümmel’it, Hamburgerkümmel’it ja Einfach Kümmel’it (st Lihtkümmelit). Eriti populaarne olnud köömnenaps jahimeeste hulgas ja passinud tollasele maitsele vastavalt hästi kokku vähjalihaga.

Tootjate kinnitust mööda on taasleitud kümmel täiesti naturaalne produkt, st pole kasutatud essentse ega toiduvärve. puhas piiritus ja maitsetaimed. Piiritus tuleb moest ja vana vurhvi kaheksakandilise pudeli teeb Järvakandi. Suur kunst on ka pudeli põhja täitvate sahharoosikristallide kasvatamine, mis muudab likööri valmimise 5 nädala pikkuseks.

Maitse on äge ja vanaaegne, ühtaegu kõrvetav (45 kraadi), köömnene ja magus. Vana hea Eesti asi!