Kuidas juut sabativeini ostab
Juudi uusaasta Roš ha-šaná on üks kahest olulisest veinijoomise pühast. Teine on Paasapühad. Tänavu 16. septembrile langenud Roš ha-šaná juhatas sisse uue aasta alguse, mis lõppes üliolulise Jom kippuriga, lepituspäevaga. Tänaseks on möödas ka lõikuspüha Sukkot.
New York on linn, mille iga kaheksas elanik on juut. Linnas endas on täna ligi 1 miljon juuti ja eeslinnades vähemalt pool miljonit lisaks. Usulistel põhjustel on see rahvusrühm üks põnev turusegment, sest veininaudingu saamiseks ei sobi neile mitte iga ettejuhtuv huvitav pudel. Nimelt peab korralik usureegleid järgiv juut kinni pidama käskude (mitsvót) ettekirjutustest. Kristlikud 10 käsku on kogumiku 613 mitsvá kõrval käkitegu meelde jätta. Võib-olla see selgitab ka miks vaid umbes üks kolmandik New Yorgi juutidest on reegleid järgivad ja ülejäänud kaks kolmandikku nö ilmalikud juudid. Kuid ka viimased järgivad võimaluste piiris ettekirjutusi ja just veini ostmisel ollakse eriti tähelepanelikud.
Vein on nimelt tihti eelkõige rituaalne jook, millega õnnistatakse sisse igal reedel päikeseloojanguga algav puhkamise päev sabat. Mõistagi peab usurituaaliks kasutatav vein olema usunõuetele vastav ja nii jõuamegi taas mängureegliteni, mis veini (ja ka viinamarjamahla) osas on üliranged. Väärusuliste valmistatu on välistatud ja väär, sest see on vein, mis on (võimalik, et) tehtud väärjumalate kummaradmiseks.
See järsk ja ühemõtteline hoiak on viinud selleni, et iga normaalne veinipood omab mingi minimaalsegi koššerveini valiku oma müügiletil. Mõnes poes on koššerveinivalik aga nii suur, et selles orienteerumiseks on vaja abi. Reaalses elus nägi see tihti välja nii – reede pärastlõunal marsib rahvarohkesse poodi klient, kes juba ukse pealt nõudliku häälega küsib: „Kas teil siin koššer veine ka leidub?“ Lähened naeratades sellele järjekordsele aplombiga suurlinna (teadagi maalt ja hobusega) vallutama tulnud tegelasele ja nendid: „Aga loomulikult, sir, meil on siin tagapool mõned!“ Juhatad inimese lahkelt koššerveini sektsioonini ja näitad talle valikut: “Siin on meil sadakond veini Iisraelist ja siin on umbes 50 Californiast, aga kui sellest väheks jääb, siis on meil veel ka Prantsusmaa, Itaalia ja Lõuna-Aafrika omi...“.
Edasine oli juba lihtne. Hämmunud klient tuleb tahes tahtmata jätta veidikeseks ajaks oma rasva sisse praadima, sest ümberringi käib äge sagimine. Päikeseloojanguni ja sabati alguseni on tihti jäänud vaid loetud arv minuteid, mistõttu igal ühel siin poenurgas on tohutu kiire. Tõttavate klientide küsimused lendasid kiiresti nagu kuulid Uzist. „Kus teil see Chateauneuf on?“ Uurid ettevaatlikult, et kas klient tahab prantsuse või ameerika veini ja enamasti ongi tal vaja valget poolkuiva veini, millele on pandud kummaliselt petlik nimi. „Kas see siin on mevushel ?“ „Ohjaa see vein on tõepoolest mevushel, seda võite rahulikult lasta catering´i rahval valada.
Lõpuks jõuab ka aplombiga sisenenu ennast kogutud ja saab ka oma pudeli. Eksite, kui arvate, et ta vajas mingit ekslusiivset 100 $-ist veini. Tegemist oli ikka kohapealse vanast heast Concordi hübriidviinamarjast valmistatud magusa siirupveiniga. See on maitse, millega peab olema harjunud. Aga täpselt sellist 3 $ maksvat veini oligi ta väärt.
Koššer on vein või toit, mille juudid valmistavad rabi järelvalve all kõikidest reeglitest kinni pidades lubatud aineid kasutades. Usklik juut tohib tarbida ainult sellist toitu.
Sõnaga mevushel, (mevushal) märgitakse koššer I>veinide alaliiki, mida on pudelisse villimisel eel pastöriseeritud. Kes kunagi on maitsta saanud sooja piima otse lüpsikust, teab, et maitse ja aroom on sellel piimal hoopis teistsugune, kui pastöriseeritud poepiimal. Täpselt sama lugu kipub olema ka veinidega. Õnneks saab osav veinimeister pastöriseerimist juba veini kääritades arvesse võtta ja teha nii, et lõppmaitse on igati nauditav. Aga miks ikkagi veini niimoodi piinatakse? Imelihtne, koššer-reeglistik hõlmab lisaks valmistamisele ka veinide ja toidu serveerimist. Tavaline koššer kaotab valeusulise poolt serveerituna oma väärtuse, mevushel aga lubab veini väljavalamisel kasutada ka inimesi, kes ei ole juudi usku.
Veinidest hoopis põnevam on kangema alkoholi müük usureeglite jälgijatele. Nimelt ei ole enamusel kange alkoholi pudelitest mingeid abistavaid kirju ja sümboleid, mis lubaksid kiiresti selgitada, kas jook on koššer või mitte. Teadjad mehed seletasid, et tegelikult peaks iga huviline minema oma pudeliga isikliku rabi juurde ja selle käest küsima nõusolekut konkreekse joogi koššer I>-staatuse kohta, kuid mõistagi on enamik inimesi selleks liiga laisad.
Palju huvitavam on poes vestelda ja välja selgitada, kas tegemist pole mitte selgelt keelu alla käiva kraamiga. Konjakid ja brändid on üldjuhul mittekoššerid, sest nad on veinist. Koššerkonjaki, -brändi saab ainult koššerveinist. Viskidest on lubatud vaid need, mille laagerdamisel ei ole kasutatud sherry või mõne muu veini vaate.
Seega on enamik paremaid Šoti single malte mittesobivad. Seevastu ameerika tammes laagerdunud bourbonid ja Iiri viskid on igati koššer I> kaup.
Viinade ja puuvilja-destillaatide puhul on asjad lihtsamad, kuna enamasti neid ei laagerdata. Nii on slivovits igati traditsiooniline koššernaps. Viina puhul on siiski mõistlik teada, millest ta on valmistatud. Rukki ja kartuliviinad on vastuvõetavamad, nisuviin aga ei ole koššer. Siin mingit korraliku põhjendust ei ole, kuid kaudselt võib eeldada, et rukis ja kartul kui põhjapoolsemad tooted on tõenäoselt vabad mistahes kahjurputukatest, mida koššer kaup endas mingil tingimusel sisaldada ei tohi.
Kõige keerulisemaks läheb asi likööridega. Siin ilma pudelimärgistuseta midagi otsustada ei õnnestu ja isegi siis peab olema väga hoolikas, sest mistahes piimatoote olemasolu likööris muudab tema tarbimise hoopis piiratumaks. Üksmitsvá käsib mitte küpsetada vasikat oma ema piimas. Seetõttu piimatooteid ja liha samade nõudega küpsetada või tarbida ei tohi. Ka tuleb pärast ühe toote söömist jätta piisavalt aega oma suu puhastumiseks. Nii et pärast prae söömist koorelikööri nautimiseks peab ootama vähemalt 3 tundi. See on asi, mida keegi vabatahtlikult tegema ei hakka.
