K-Projekt sündis puhtinimlikust ahnusest, on firma loomist humoorikalt kirjeldanud Rein Annusver, viidates nõukaaegsele plaanimajandusele, mil riik dikteeris büroodele, kui suures mahus tööd teha tohtis. Toona töötas ta Kommunaalprojektis, kus töötajate suutlikkus oli suurem, kui võim teha lubas. Viimase asjaolu toel sündisidki esimesed kooperatiivid, kus keegi ei määranud tehtava töö ülempiiri. "Riiklik väikeettevõte, üks väheseid formaate, mida siis luua sai, sündis 1. detsembril 1988. Eraettevõtte saime tehtud alles paar aastat hiljem. Sel ajal olid võimsad projekteerimisfirmad. Kommunaalprojektis oli 600–700 töötajat, aga selliseid oli veel, Eesti Projekt, Tööstusprojekt, EKE Projekt, Maaehitusprojekt, kõigis viis-kuussada inimest tööl. Täna askeldab ehk suuremates projektbüroodes nii poolesaja inimese ümber," meenutab firma looja K-Projekti algusaegu.

Praegu jookseb K-Projektil 30nes aasta ja oma olemuselt on ettevõtte juhi arvamusel tegu Eesti kõige tublima infrastruktuuri projekteerijaga. "Me ei projekteeri ega hakka suure tõenäosusega ka lähiajal projekteerima ühtegi hoonet, aga projekteerime kõike, mis jääb väljapoole hooneid – tänavad, maanteed, tehnovõrgud, haljastus, teeme geodeetilisi mõõdistustöid jne. Koostame palju detailplaneeringuid (vahelduva eduga 20–25% detailplaneeringutest Tallinnas) ja nendega kaasnevaid uuringuid: haljastuse hinnangud, insolatsioonianalüüsid. Pärast detailplaneeringu kehtestamist saame klienti aidata ka kruntide moodustamisel,“ loetleb Rein Annusver valdkondi, millega ettevõte põhiliselt tegeleb.

Vaade Ülemiste liiklussõlmele linnulennult
Vaade Ülemiste liiklussõlmele linnulennult K-PROJEKTI FOTOKOGU

Detailplaneeringutest liiklussõlmedeni

Aastate jooksul on K-Projekt laiendanud oma tegevusalasid ja võib julgelt kinnitada, et pakutakse teenust detailplaneeringutest liiklussõlmedeni. Igal aastal jõuab kehtestamiseni kümneid detailplaneeringuid, mis valminud K-Projektis. Paljudel juhtudel jätkub töö sama objektiga edasi: moodustatakse kinnistud, projekteeritakse välisvõrgud, teed-tänavad, haljastus. Selle töö vilju näeb peamiselt Tallinnas ja Harjumaal aga ka mujal Eestis. Näiteks võib tuua Väo liiklussõlme, mille kohta hiljuti kehtestati detailplaneering, praegu moodustatakse krunte ning juba koostatakse liiklussõlme ehitusprojekti. Sarnased näited on ka Porto Franco, Rotermanni kvartal, Noblessneri kvartal ja paljud teised objektid. Viimase aja üks suuremaid töid on Veskimöldre uus elurajoon ligi 250 eramu ja ridamaja krundiga, kus alustati detailplaneeringu koostamisest, moodustati krundid, projekteeriti kogu taristu.

K-Projekti projektide järgi on viimastel aastatel ehitatud Luige ja Topi liiklussõlm Tallinna ringteel. Tallinnas on üks suurimaid ja komplitseeritumaid K-Projekti projekteeritud objekte kindlasti Ülemiste liiklussõlm koos Tartu maanteega. Praegu ehitatakse K-Projektis projekteeritud Haabersti liiklussõlme. Hiljaaegu on valminud Reidi tee projekt, mille järgi peaks ehitustööd algama juba sellel kevadel.

Vaadeldes K-Projekti töid, jääb silma tõepoolest palju sellised, mis tuttavad igale linnakodanikule. "Eelmisest aastast saab trammiga lennujaama – trammitee projekteerimisega tegelesime viimased viis aastat, mõttetasandil veelgi kauem. Eelmisel aastal rekonstrueeriti meie projekti järgi Kopli trammiliin ja enne seda osalesime Tondi suunalise trammitee rekonstrueerimise projekti koostamisel," nimetab Rein Annusver firma viimase aja suuremaid töid. Aga neid on veel. Huvitavat mõtlemist on pakkunud Vanasadama piirkond, kus liikluspilt muutub peagi oluliselt ja Kakumäe sadama arendamisega seotud projekteerimistööd.

Detailplaneeringute juhtivkonsultandi Ülle Kadaku sõnul on väga põnevad ka objektid, millega tegeletud pikki aastaid. Näiteks Suur-Sõjamäe tn 10, endise Dvigateli tehase ala, mis jõudis K-Projekti töölaudadele aastaid tagasi nõukaaegse tootmisolme musternäidisena. "Gaas, elekter, side liikusid kõik õhuliine pidi, piirkond ise, hoolimata uhkest tsaariaegsest planeeringust, oli kole ja räämas," kirjeldab Ülle piirkonda, millest on välja arenenud pealinna moodsamaid ärikeskkondi Ülemiste City. "Esimene detailplaneering endise Dvigateli alal kehtestati 2003.aastal. Tööle hakkasime isegi aasta paar varem. Nüüdseks on suur osa detailplaneeringust realiseeritud, on koostatud ka uusi detailplaneeringuid väiksemate piirkondade kohta ning paljude objektide projekteerimisel oleme oma meeskonnaga tegevad olnud. Etteruttavalt võib öelda, et Suur-Sõjamäe tänava äärse parkla asemele kerkivad peagi kolmeteistkorruselised büroohooned ja parkimismajad. Vihmavarjuga tüdruk kõrvalmaja otsaseinal tervitab möödujaid veel aastaid, enne kui suur tööstushoone linnapildist lõplikult kaob.

Arvutisimulatsioon: Reidi tee
Arvutisimulatsioon: Reidi tee Foto: Ingmar Aija

Üha rohkem projekteerijaid liigub pilvedes

See muidugi ei kirjelda mitte nende loovat meeleseisundit, vaid tööd, mida tehakse üha rohkem kasutades pilvelahendusi. K-Projektilgi on selles vallas esimesed edukad objektid selja taga. "Täna on kogu tehnoloogiline pool arenenud väga kiiresti edasi. Hetkel kasutame SharePointi platvormi, kus kõik on taevas ja kui meie projekteerijad tööd teevad, siis kõik andmed sinna pilve ka kantakse. Suure töö puhul saab iga osaline siseneda süsteemi, teha ära oma töö osa ja kõik teised näevad seda pea reaalajas ning saavad oma osa projekteerimisel teiste tehtuga arvestada. Selle kõigega kaasnevad täiesti uued töövõimalused meie inimestele, kes võivad objektide projekteerimisega tegeleda kõikjal, kus selleks piisavalt hea internetiühendus. Tallinnas, Pariisis või Londonis. See on üks suuremaid muudatusi viimase aasta jooksul," kiidab Rein Annusver tänapäeva võimalusi, mis lubavad loobuda 20 aasta pikkusest oma serverite kasutamisest.

Pilvelahenduste kõrval hoiab kaasaegset joont veelgi olulisem töövahend – tarkvara. Malle Ütti, projekteerimisjuhi sõnul liigub ettevõte selles mõttes paralleelselt mitmes uues suunas. "Oleme ka infrastruktuuri projekteerides üle minemas 3D-projekteerimisele, mida täna väga sageli veel ei tehta, sest paljudel tellijatel ja ehitajatel puudub valmidus kolmemõõtmelisi jooniseid vastu võtta. Maantee-ehitajad seevastu on asjast väga huvitatud, nende masinad ja seadmed töötavad just selliste digitaalsete jooniste peal."

Lennujaama tramm
Lennujaama tramm Foto: Tõnu Tunnel

Projekteerijad puu otsas ei kasva, ka kesised mitte

Eelmise majandusbuumi ajal oli K-Projektis tööl 101 inimest, praegu on meil hingekirjas 55 töötajat (mitu inimest on lapsehoolduspuhkusel). Tänane olukord on uute projekteerijate palkamise vaatevinklist üsna nutune. Huumorisoon ei vea Rein Annusveri alt sellegi olukorra kirjeldamisel: "Suurt muret teeb eesti rahva juurdekasv, sest kogu aeg on meil palju naisterahvaid kodus lapsi kasvatamas. Meie jaoks on probleem selles, et kui tubli insener otsustab pere luua, mis tegelikult on ju tore, on täiesti võimatu leida projekteeriva inseneri asemele teist inseneri, räägitagu, mida tahes. Selliseid inimesi pole olemas. Abi pole loota ka välismaalt, sest peab tundma kohalikke olusid, teadma seadusi, suhtlema väga palju Eesti ametnikega. Lugu oleks teine, kui projekteerida tuleks kilomeetrite viisi sirget teed kuhugi kõrbesse või metsa, aga kui peab pidevalt suhtlema erinevate võrguvaldajatega ja Tallinna erinevate ametitega, ei tule välismaine tööjõud kõne allagi."

Keeruline on leida ka inimesi koolipingist, sest neid, kes tahaksid istuda laua taga tunde ja tunde ning erinevate vastukäivate nõuete tõttu alailma töid ringi teha, lihtsalt pole. Vähestele noortele, kes K-Projekti jõuavad, jagub Rein Annusveri sõnul vanematel kolleegidel vaid kiidusõnu. "Lihtne neil siin alustada pole, harjumist tahab kas või aastakümnetega välja kujunenud firma käekiri, mille tulemuseks on ilusad ja selgesti loetavad projektid, millest ka tavakodanik info kätte saab. Kõik, kes meile tööle tulevad, hakkavadki õppima, kuidas teha lisaks tehniliselt veatule ka ilusat projekti. Noorte väljaõppe hulka kuuluvad muuhulgas mõtteharjutused Tallinna erinevate ristmike lahendamiseks, tänu millele on Tallinnas vähe kohti, mida me poleks mingilgi kujul läbi mõelnud ja läbi joonistanud. Hetkel tegeleme näiteks Hipodroomi ja Sõle-Tulika-Paldiski maantee ristmikega, et leida lahendus, kuidas panna ühistransport ladusamalt sõitma pärast Haabersti ristmiku valmimist. Abiks liikluslahenduste koostamisel/väljamõtlemisel on liikluse modelleerimine, mis võimaldab hinnata ühe või teise lahendusvariandi eeliseid ja puudusi. Meie meeskonnas tegeleb mitu noort inseneri just selle tulevikku pööratud arengusuunaga.

Põneva ja pingelise tööelu kõrva jagub aega ka meeleolukateks ühisüritusteks, mis enamasti on sisukamad kui üks tavapärane pidu kolleegidega. Sellel aastal läbivad kõik K-Projekti töötajad kondiaurul 2018 kilomeetrit. Kes jalgsi, kes rattaga, kes rulluiskudega, hea vedamise korral ka suuskadel. Tasub järgimist – aasta alles noor, sama noor kui K-Projekti loomevaim.

Loe rohkem headest projektidest kodulehel www.kprojekt.ee ja Facebookist.