Louis Jadot varjust väljas
Ühe Burgundia suurema ja nimekama veinikaupmehe Louis Jadot' veine on Eestis müügil juba mõnda aega, aga enamasti Lätist siia sattununa ja kuskil nurga taga müüduna. Nüüd peaks need head burgunderid vähemasti Liviko poodides müügil olema. (Kuigi Jadot' koduleht näitab veel Eesti kohal valget laiku ja pakub ostukohana Riia ja Moskva aadresse.)
Jadot' perekond pärineb Belgiast ja alustas Beaune'is veiniäri 1859. Neil on Burgundias, sealhulgas Beaujolais's, kokku veidi üle 150 hektari, ostavad marju juurde ka, ja nii on neil veine tohutu hulk. Näiteks ainuüksi Chassagne-Montrachet' apellatsiooni alt tuleb 11 eri aia nimega punast ja valget veini. Eestisse pole neid kõiki õnneks toodud - hirmus, kui ma peaksin õppima nende kõigi vahel vahet tegema -, üht-teist head siiski.
Mida arvata maja stiilist? Veinimeister Jacques Lardière on ametis 1970. aastast, aga 1985 müüs madame Jadot firma oma Ameerika importöörile Rudy Kopfile. See tähendab seda, et majanduslikult ollakse heal järjel ja uute tammevaatide puudust ei tunta. (Puhuti tundub, et neid on veinimeistril lausa liiga laialt käes.) Ja mõnele burgunderile omast vana tammevaadi kopitust ei maksa Jadot' veinide puhul karta. Marjasus ning maitsejõud on moekalt esile nihutatud.
Mida osta?
Valged:
Burgundia üldapellatsiooniga Bourgogne Blanc "Couvent de Jacobins" (2006) on hea ost: värske, õunane, hästi mahlane, maitserohke, lõpp veidi mõruda mandlinüansiga. Tavaapellatsioonist on peaaegu suur vein välja pigistatud, mõõdukalt tammine (pool kogusest on laagerdunud 6 kuud tammevaadis, aga mitte päris uues).
Pouilly-Fuissé (2007) on minu lemmik, värske laimi ja sidrunheina aroomiga, värske, suurejoonelise happega, mineraalne, elegantne ja võimas. Puit ei tule sugugi esile, järelmaitse väga muljetavaldav.
Chablis (2007) on tammeta, sidruni ja rabarberi nüansiga hästi happelist stiili. Täitsa ebakommertslik ja vahest veidi karmgi.
Meursault (1999) on tänuväärne võimalus juua vana vanillist, piimakohvist ja mandlimõrudat burgunderit. Suur küps vein, laagerdunud 14-16 kuud tammes.
Chassagne-Montrachet 1. cru Morgeot Clos de Chapelle (1998) on väga võimas vein, eriti kontsentreeritud, palju tamme ja hapet, mida ameeriklased oskavad küllap piisavalt kõrgelt hinnata, aga mina jooksin selle asemel siiski kaks korda odavamat Pouilly Fuisséd.
Punased:
Bourgogne Rouge "Couvent de Jacobins (2006) on lihtne kirsikivi maitse ja pohla tanniinidega igapäevane vein. Juua kõlbab, aga miskit erilist kah pole. Valgele paarilisele jääb alla. Tava-burgunderist on vist ikka peaaegu võimatu suurt sumedat veini teha.
Moulin-a-Vent "Chateau des Jacques" (2006) on tõesti uhke mustikane-vaarikane Beaujolais. Kui te just tahate Gamay viinamarja eest 270 krooni välja käia, siis ostke see vein.
Ülejäänud punased on alles Eesti poole teel, aga nende seas on kolm vana suurt veini Santenay Clos de Malte (2001), Pommard 1. Cru Les Epenots (2000) ja Corton Grand Cru (1999). Imelised on kõik, aga Santenay on kahtlemata talutavaima hinnaga (jääb poes alla 400) ja on maitselt küps ja sume mustade ja punaste marjade kokteil. Kirss, maasikamoos ja must pipar jäävad teile kauaks meelde.
