Maailma parimat Sauvignoni otsimas
Vaevalt sain ennast 10. juuni hommikul Viinis Hofburgi lossis "VieVinumi" veinimessi pressikeskusesse poetada, kui Austria veiniliidu juht Michael Thurner mind kinni püüdis: "Ole kena ja tule homme hommikul kell 10 hotelli Bristol Sauvignon Blanc'ide paneeldegustatsioonile. Oleks vaja." Õhtul oli küll kuursaalis veinipidu, aga järgmisel hommikul kell kümme olin siiski kroonlühtritega saalis platsis. Kartsin, et äkki ei saada paneeli kokku, ja teiseks olen ma ju suur Sauvignon Blanc'i sõber ka. Tuli süda kõvaks teha ja samal ajal toimuv šampanjade luksus-cuvée'de maitsmine ära jätta.
Vastu mu kartusi oli hiigelpika laua taha koondunud üle viiekümne veinisõbra 27 maalt. Poetasin ennast peamiselt jaapanlastega asustatud laua otsa, nende töömoraal ei luba ühtki asja kergelt võtta. Veinid valati välja viie kaupa. Märkmed sai kõik endale jätta, pärast iga viisikut tuli loovutada ainult hinnetelehed. Maitsmise oli korraldanud Saksamaa haruldaste veinide kaupmees Jan-Erik Paulsen. Maailma parimate Sauvignon Blanc'ide hulka kuulusid tuntumatest Cloudy Bay, Domaine de Chevalier, Château Margaux' Pavillon Blanc ja meilegi tuntud Domaine Bourgeois.
Mulle meenus mõne aasta eest Wine-Spectatori valitud maailma sada parimat veini ning asjaolu, et nende hulka sattunud neli Sauvignon Blanc'i pärinesid kõik Uus-Meremaalt. Tollal oli selline ignorantsus Vana Maailma suhtes mind pahandanud, aga nüüd tundsin, et hommikusel ajal suudan minagi hinnata eeskätt kerget ja värsket, vana raske ja tammine sobib pigem õhtul ja koos roogadega. Juba esimese kolmandiku peal tajusin, et panen selles veinimeres parimaid punkte värsketele mahlakatele ja selgepiirilistele Uus-Meremaa veinidele. Millel hapet puudu jäi, see palju üle 80 punkti ei näinud. Töötasime 100 palli süsteemis, aga et enda jaoks veiniimesid tavalisest kraamist eristada, tirisin skaala laiemaks ja panin hindeid rangemalt, kui 85 ja 95 punkti vahele kukkunud aritmeetiline keskmine näitas. Ning kui pärast 30. veini hakkasid saabuma vanad ja tammised joogid, siis ei osanud neid kuidagi eelmistega ühele skaalale paigutada. Siit moraal: head valget bordood pole ikka mõtet Sauvignon Blanc'iks arvata, isegi praegusel viinamarjasortide kultusperioodil. Bordeaux' sees on ju paras ports Sémilloni ja küllap Muscadelle'igi - selle vaim ja ideoloogia on terroir, mitte sort.
Veini sügavus versus joodavus
Ega töö polnud kerge. Pärast kahekümnendat veini tuli kerge peavalu ja tüdimus (kuigi kõik sai välja sülitatud), siis läks jälle kergemaks. Töötati nohisedes ja ähkides, ainult korra võttis keegi vaikselt juudilaulu üles: "Hava Nagila", mis peaks tähendama, et meil on pidu. "Rieslingid ja Grüner Veltlinerid (neid maitsti eelmistel aastatel) olid huvitavamad," kurtis keegi.
Kokkuvõttes jäi mõlemas klassis võit austerlastele. Vahest oli see isegi hea, sest Austria veinid olid omamoodi kompromiss Uus-Meremaa väljendusrikka ekspansiivsuse ja Prantsuse tammise traditsiooni vahel.
"Vanadest" veinidest oli minu lemmikuks kolmandale kohale tulnud Erwin Sabathi maitsekunstitöö. Pea võrdsete punktidega jäid "vanade" saba lõppu Domaine de Chevalier ja Pavillon Blanc. Minu meelest on esimene (mis meil ka saada) siiski suur vein ja hulga probleemitum juua, teine kogus minult aga küll väga vähe punkte, sest lõhnas kurgitünni järele, oli tammine ja mahlatu nagu vana C hâteau Meursault. Vanade veinide geenius ei avaldu pühapäeva hommikul kell kümme.
Noored veinid pakkusid palju veinirõõmu. 96 punkti panin kolmanda koha võitnud Saint Clairi veinile: aroomis spargel ja tikker. Maitse rikas, mahlakas, vürtsikas, isegi magus. 95 punkti sai Uus-Meremaa Sauvignon Blanc'ide lipulaev Cloudy Bay: aroomis mesi ja tubakas. Maitse lilleline, värske, suure ulatusega. Aga tegelikult meeldisid mulle ka teised uusmeremaalased. Võitjaga olen väga rahul: aroom rikkalik ja magusapoolne, maitse rohune, aga põnevate magusate nüanssidega. Tuleb rõõmustada, et Prantsusmaa parima, neljandale kohale pääsenud Henri Bourgeois' veine on meil saada. Mulle vein meeldis, maitse oli jõuline ja sügav, punkte kaotas ta aga sulgunud aroomi pärast. Lihtsalt polnud hetkel aega selle avanemist ära oodata. Väga hea oli Didier Dagueneau Poully Fumé. Teiste maitsjatega jäin eriarvamusele Comte Lafonde'i Sancerre'i osas, mis jäi kokkulöödud punktide põhjal eelviimaseks, aga minu meelest oli sel hea hape ja pikalt kestvad vürtsid.
Tuleb tunnistada, et Austria veinid suudavad maitse poolest suurnimedega pimedegustatsioonil igati võistelda. Paraku pole veiniostja pime, tema vaatab silti.
Sauvignoni-olümpia võitjad
Maailma parimad Sauvignon Blanc'id tulevad... Austriast! Eraldi hinnati värskeid aastakäike 2004 ja 2005.
I Sauvignon Blanc Moarfeitl 2001 Neumeister Austria 92,5
II Pessac-Leognan 2003 Smith Haut Lafitte Prantsusmaa 92,1
III Sauvignon Blanc Merveilleux 2003 Erwin Sabathi Austria 91,8
IV Sauvignon Blanc Reserve 2003 Hannes Sabathi Austria 91,4
V Sauvignon Blanc Zieregg 2000 Tement Austria 91,4
2004 ja 2005 aastakäigud
I Sauvignon Blanc Steinmühle 2004 Kollwentz Austria 94,1
II Sauvignon Blanc 2005 Palliser Estate Uus-Meremaa 93,9
III Sauvignon Blanc Block 3 2005 Saint Clair Uus-Meremaa 93,2
IV Pouilly Fumé La Demoiselle de Bourgeois 2004
Domaine Henri Bourgeois Prantsusmaa 93,0
V Sauvignon Blanc 2004 Andreas Tscheppe Austria 92,9
