Kui Nõmme spordipoiss Jüri Joller 1986. aastal koos sõpradega kooperatiivi rajas, polnud tal loomulikult aimugi, et kodustest tingimustest saab alguse uuenduslik ettevõte, mida mõnekümne aasta pärast teatakse mitmel pool üle maailma.

Niisiis – raha oli toona rubla, kooperatiivid olid ainus Nõukogude Liidu lõpuaegadel lubatud ettevõtlusvorm ning vastloodud kooperatiiv Viru tähendas nutikaid poisse ja Jüri vanaisa treipinki aastast 1936. Õnneks töötas see sama hästi nagu poiste ettevõtlik vaim: treiti valmis vormid ja tehti autodele kummist pidurimansette, mida toona kusagilt saada ei olnud.

Aastal 1992 registreeris Jüri Joller endise kooperatiivi põhjal osaühingu ning on sealtmaalt suhtunud sellesse sama ausa vastutustundega nagu oma peres kasvanud kuue lapse kasvatamisse – märksõnadeks tarkus ja pühendumine.

Vasaraheite meistersportlase järgu täitnud Jüri valis oma edasiseks elualaks tehnika ja õppis Tallinna polütehnikumis tööstusettevõtete elektriseadmete inseneriks. Sealt viis tee edasi Tallinna tehnikaülikooli, millega ta kauaks seotuks jäi – doktorikraadi, õppejõutöö ning energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaani ametikohani.

Akadeemilisus ja praktilised lahendused

Õppimise ajal käis Jüri Joller ka Saksamaal Kempteni tehnikakõrgkoolis teadmisi omandamas. Praktikal käis noor insener saksa firmas Magnet-Schultz. Praktika õnnestus koguni nii hästi, et herr Joller, nagu firma aastaraamatust lugeda saab, töötas seal viiel aastal. Teenistus oli Saksamaal piisavalt hea, et paralleelselt enesele Eestis maja ehitada.

Jüri Joller paremal.
Kui Jüri Joller Magnet-Schultzist tehnikaülikooli õppejõuks naasis, tabas teda üllatus: euroopaliku sissetulekuga harjunud mehe palk oli ülikoolis 1400 toonast krooni, mis praeguses vääringus on alla 100 euro.

Kontaktid Magnet-Schultziga on senini alles – praegu on Energiatehnika OÜ selle ettevõtte ainus edasimüüja Eestis.

Märkimisväärseid saavutusi jagus ka Eestisse, kus Jüri Jolleri tegevust iseloomustab teaduse sidumine praktiliste teemadega, millest on kasu paljudel inimestel. Üheks võimsamaks ettevõtmiseks oli Tallinna trammide muutmine energiasäästlikumaks ja võimaluse leidmine kahe trammivaguni vahele kolmanda, madala sissepääsuga osa integreerimiseks. Trammide teemal valmis ka Jüri Jolleri doktoritöö.

Kui ülikoolidel tekkis võimalus luua arenduskeskusi, hakkas Jüri Joller tööle energiatehnoloogia arenduskeskuse projektijuhina. Algatusel, mis koondas parimad selle valdkonna tegijad Tallinna tehnikaülikoolist ja maaülikoolist ning väga tugevad Eesti ettevõtjad, oleks võinud olla suur tulevik, kui see oleks saanud riigi rahastuse.

Uus etapp algab Helsingi trammidega

Saabus aeg naasta täiskohaga oma ettevõttesse, mis oli küll sinnamaani kenasti tegutsenud, kuid kaugeltki mitte selle jõulisusega, mille lisas doktorikraadi ja võimsa kogemustepagasiga omanik.

Energiatehnika OÜ nime kannab ettevõte alates aastast 2004. Üheks esimeseks uue perioodi kliendiks sai Helsingi linnatranspordiamet, kes tellis linna trammide uuendamise. Soome oli vahepeal liitunud Euroopa Liiduga ja vastavalt EL-i direktiividele pidid trammid olema ligipääsetavad ka ratastooliga.

Energiatehnika OÜ ja Jüri Jolleri ees seisis väljakutse, kuidas tekitada trammivagunite vahele lisaosa nii, et trammid sõidaksid sama kiiruse ja ohutusega nagu teised ega tekitaks pikkuse pärast probleeme sõiduaegade graafikus.

Joller meenutab, et kui töö pidi lõppema projekti viimasel päeval kell 8 hommikul, mil linnapea ning ratastoolis riigikoguliige avasõidule tulevad, siis öösel käis depoos veel hoogne töö – üks muunduritest oli viimasel hetkel läbi põlenud.

Nüüd sõidab Helsingis 52 trammi, mille elektriosa ümberehituse kavandas Energiatehnika OÜ.

Oluline roll tööstusmaailmas

Aastal 2005 sai Energiatehnika OÜ riigilt ettevõtluse innovatsiooniauhinna ja innovaatiline töö on üha arenenud.

Jüri Jolleril on Eestis kaheksa patenti ning tema teaduslike avastuste ja praktiliste lahenduste hulk ei mahu siinsele lehepinnale.

Energiatehnika OÜ tegutseb Eestis kahel paralleelsel suunal: tööstusettevõtetele vajalike elektriajamite ja automaatika lahenduste hankimine valdkonna tugevaimatelt tegijatelt üle maailma koos nende integreerimisega siinsesse tootmisse ning originaalseadmete loomine ja tehniline tugi. Aastate jooksul on originaalprojektide hulk tõusnud sadadesse. Kõiki neid iseloomustab ebatüüpilisus ja tehniline keerukus. Üheks avalikkusele rohkem teadaolevaks on näiteks töö Cleveroni pakirobotitega.

Energiatehnika OÜ kommunikatsioonijuht Kristiina Tramberg palub lisada ettevõtte töötajate hinnangu oma liidrile: targemat inimest kui Jüri pole maailmas olemaski.

“Oleme valmis tema eest lõvina võitlema ja teame, et see tunne on vastastikune,” ütleb Kristiina kogu südamest.

www.energiatehnika.ee

info@energiatehnika.ee

655 1312