Maiste veinide kosmiline maitse

Käisin paar nädalat tagasi kuulamas loengut biodünaamilisest põllumajandusest, täpsemalt selle seosest kosmosega.

Pean ennast uutele ideedele ja
originaalsetele lahendustele
avatud inimeseks ning tunnen
suurt poolehoidu nende suhtes,
kes maailmas toimuvast mustreid
joonistavad ja asjadele seletustpõhjust
otsivad. Paraku jooksin kinni
koha peal, kus lilleõie kroonlehtede
arvu seostati Veenuse ja tolmukate
kujunemist Marsiga. Jupiteri juures
andsin alla ning läksin tutvuma materjaliga,
mis puudutas rohkem biodünaamika
maapealseid asju.
Biodünaamiline (veini)tootmine
on üks järjekordne uus vana asi ja
kattub suures osas sellega, millisena
maalis lihtsustatud pildi põllumajandusest
minu vanaisa: maaharimine
nii, et maad katki ei tee.
Niimoodi, et põllud ka aastakümneid
hiljem ikka viljakad oleks ja et
sealt saadav saak inimesi haigeks
ei muudaks. Kuivõrd raiskamishull
lääs on toidutootmises jõudnud kunagistest
ideaalidest väga eemale ja
geenmuundamispropaganda saatel
sikutamas sinna ka ülejäänud ilma,
on grupp seltsimehi elustanud ehk
enam pedagoogikas tuntud mõtleja
Rudolf Steineri 1924. aastal Breslau
lähedal Koberwitzis peetud
põllumajanduskursustel
välja käidud
ideed säästlikust maaharimisest.
1928. aastal vormus sellest
biodünaamilise
põllumajanduse süsteemne
käsitlus – Demeteri organisatsioon
(www.demeter.net).
Eestlase jaoks on mahepõllumajandus
kõik, mis (üle)pritsimisest
ja (liig)väetamisest vaba ehk mis mahub
Euroopa Liidu direktiivi 2092/91
alguse ja lõpu vahele. Biodünaamiline
maailm on veelgi ahtakesem ja
juhib tähelepanu sellele, et looduses
tegutseb Maas peituvaid jõude,
mida tajume vaimsete ja hingeliste
mõjutustena, rõhutades, et taimede
kasvuks vajalikud ained pärineksid
loomsetest või taimsetest allikatest
ehk siis mitte keemiatehase laost.
Biodünaamika ei peaks parandama
maaviljeluses tehtud vigu, vaid otsima
või looma uusi meetodeid inimese
ja Maa suhte täiustamiseks. Selleks
peab olema veinimaja omaette
suletud ökosüsteem, mis suudab hallata
nii sissetulevat kui ka väljuvat
(heitvesi). Kõlab ju hästi?

Igapäevatöös tähendab see, et viinapuuaednik

unustab tööstusliku tootmise

ja jätab seljataha kehvakesed

euronõuded. Toon siinkohal ära vaid

mõned Demeteri nõuded. Selge on

see, et suurtootja jaoks käiks osa sellest

üle jõu, käsitööga leppiv väiketootja

aga saaks oma veinidele lisada

puhtust ja isikupära. Mõistagi

peab Demeteri nõuetele vastama

kogu farm, mitte ainult osa sellest.

Kompost ja kahjuritõrjevahendid

tuleb valmistada võrdlemisi arhailisel

meetodil ja enamjaolt oma

majapidamise vahenditega: sõnnik

kompostitakse väikestes portsjonites

ületalve maasse kaevatud lehmasarvede

sees, sarvi kasutatakse väetamiseks

ka jahvatatud kujul. Muide,

sõnnik peab tulema omaenda

majapidamisest ja loomad peavad

olema vabapidamisel. Isegi isevalmistatud

komposti tuleb kasutada

mõistlikult, et põldu lämmastikuga

mitte ära lämmatada. Sünteetiliste

abiainete

kasutamine ei ole lubatud

ka orgaanilises tootmises, kuid biodünaamilise

tootmise puhul peab

kasutama isetehtud komposti.

Põllul tehakse kõik, et säilitada ja

suurendada huumuskihti – see muudab

maa viljakamaks ning parandab

veepidavust. Taimede vastupidavuse

tõrjeks võib neid näiteks pritsida ro-

helise teega, veise sooles fermenteeritud

kummeliõiepudrust valmistatud

lahusega jne.

Veinimajas ei kasutata lisapärmi

ega timmita happesust. Jooke

ei pumbata, vaid veinimaja ehitatakse

nii, et vedelikud liiguks gravitatsiooni

mõjul. Biodünaamiliste

veinide valmistamiseks vajalikud

protseduurid panevad lähemal lugemisel

pead vangutama, aga ilmselt

ainult sellepärast, et oleme harjunud,

et kõik tuleb masinate ja

tööstusliku keemia abil maru lihtsalt

kätte juba mitu põlve. Igal tootjal

on omad lisanipid, kuid üks seob

neid kõiki: kogu info veini keemilise

koostise ja tootmis-iseärasuste kohta

on vabalt kättesaadav.

Uue Maailma

suurtootjate tehnoloogiad ja veinide

keemiline koostis… on mõistagi

firmasaladus.

Täiesti üllatuslikult on ligi sajandivanustest
mõttemõlgutustest saanud
„uus” maaviljelusmeetod, seda
ka viinamarjakasvatuses ja veinivalmistamises.
Keemiliselt ja mehaaniliselt
manipuleeritud toidust on kõrini
nii suurel hulgal inimestel, et see
mõjutab juba tootjaid: maailma ühel
juhtival veinimessil ProWine 2014
on 4700 veinimajast biodünaamilise
toodanguga 250, lisaks Demeterile
teisedki tunnustusühendused:
Ecovin, Respekt, Fepeco (Hispaanias)
ja CCE (Horvaatias).
Mis puudutab Kuud ja teisi planeete,
siis selle kohta ütleb biodüünamikajuhend,
et kosmost tuleb
respekteerida nii palju kui võimalik.
Ehk siis nii palju, kui sellesse usku.
Loomulikult võib viljapuudele
täiskuuööl ka vilepilli mängida.
Vein peab pakkuma lusti nii joojale
kui ka tegijale. Miks mitte siis viinamarjadele?

PS! Kodune ülesanne seletuste otsijatele: miks küll maitsevad biodünaamilised veinid palju paremini mahepõllutoodetega?

Lisalugemist: http://aboutbiodynamicwine.com ja mujalt. Guugelda!