Vahemere hõrgutised pop-interjööris: Restoran Pegasus ei peta gurmaanide ootusi. Ingmar Muusikus

Tallinna vanalinna keskel asuv restoran Pegasus reklaami vist ei vaja – sel kohal on olnud mitu jumekat ajalugu. Kes teab seda kui omaaegset intellektuaalide kultuspaika 1960. aastatest, kes boheemliku odava kirjanikekohvikuna 1980. aastatest, kes tunneb Pegasust alles viimastest aastatest kui pealinna ühe parima ja kallima köögiga restorani, kus lõunatundidel pea võimatu vaba lauda leida. Muide, hindadest tingituna moodustub Pegasuse klientuur inimestest, kelle jaoks maksta 245 krooni portsjoni hanemaksa eest pole mingi probleem.

Kunagine Areeni-rahva kolleeg Ülo Jalakas kirjutas natuke steriilsevõitu neopopstiilis sisekujunduse saanud Pegasuse köögist aastate eest väga kiitvalt, ning mind huvitas, milline olukord valitseb Hõbelusika restoranikonkursil parimaks restoraniks valitud lokaalis nüüd. Mitte, et ma Hõbelusika arvamust ei usaldaks, aga oma keel on kuningas.

Pegasuse menüüs domineerivad laias laastus itaalia-, india- ja vahemerepärased krehvtised road. Eelroana tellitud külm gazpacho supp Focaccia leivaga (90 krooni) juhatas sisse õhtu maitsebuketi. Paks vürtsidest lõhnav supp, kuhu lusikas püsti seisma jääb ja mida lisaks kaunistab kuhjake värsket maitserohelist, mõjub soojal hiliskevadel turgutavalt nagu tillukeste elektrilöökide kanonaad kurgulae pihta. Lõõmavat tunnet suus aitab maandada tükk leiba. Põhiroaks valitud aurutatud merikeelt pak tšoi ja masalakastmega (235) täiendab sõmer ingveririis (40) koos aurutatud köögiviljadega (50). Visuaalselt jätab valge merikeel pruuni kastme taustal efektse mulje nagu tõeline gurmee-kunstiteos. Kuid õrna, peaaegu suus sulava lihaga merikeel ise on tõeline hõrgutis, ja muidugi väga toitev. Puhta maitsega riis tasakaalustab maitsestatud kala õiges vahekorras, lastes kastmetel hästi esile tulla. Röstitud talle karree noorte aedviljadega ning rosmariini ja suitsutatud ploomi kastmega (335 – menüü kalleim praad) viib keele alla igal lambaliha austajal. Lamba kõrvale sobib alati aurutatud kartul (45) ning parajalt röstitud rosmariinist lõhnav talleliha maitseb oma kerges krõbeduses lihtsalt suurepärane. Klaas punast Valpolicella Classicot (70) on siiski ülehinnatud, kuigi moekas veinikaart on Pegasuses hästi koostatud. Ent saadaval peaks olema ka odavamat majaveini.

Desserdivalik on Pegasuses esinduslik ja maiasmokale igas mõttes ahvatlev. Valisin maasikatükikestega kaetud mangokoogi (80) ega pidanud pettuma muus kui koguses! Liiga väike kogus (hinna ja koguse suhe on hinna poole kaldu), et vürtsise õhtusöögi "järelmaitset" leevendada, ja liiga suur, et olla harilik amps. 

Teenindust iseloomustab Pegasuses tähelepanelikkus ja armastusväärne suhtlemine kundega. Kui teil on õnnestunud saada koht akna all vaatega Niguliste kirikule, et taha te ka tühjaks joodud cappuccino (30)  tagant veel niipea tõusta ja kodustele argiaskeldustele ümber häälestuda.

Restoran Pegasus
Harju 1, Tallinn

Lahti 8–23

Hinne: 9.5