MAITSEKÜTT: Midagi hingele
Tallinnas Ühispanga hoone vastas, üsna märkamatus punastest tellistest majas, on juba pikemat aega tegutsenud kaukaasia restoran Caravan. Tegu on nii hästi hoitud saladusega, et tühje laudasid tundub Caravanis olevat alati rohkem kui külalisi. Kundede enamik on kaukaasia päritolu, sisekujundust võiks iseloomustada kui slaavi kitši ning õhtuti saab nautida elavat süntesaatorimuusikat.
Paksude kalingurkaante vahele paigutatud menüü on koostatud püüdlikult ja neljas keeles. Aeg-ajalt oli toidunimede soome, inglise ja eesti keelde vahendamise tänamatut tööd teinu mõttejõud raugenud ning seetõttu leidis toidukaardilt naljakaid kurioosumeid (nagu Vene Kultuurikeskuse retsorani Puškin menüüski) – ühe roanime soomekeelses variandis näiteks oli heeringas apgreiditudangerjaks ning veini-kanamaksasuppi pakuti "beekoniga". Üldiselt jäid apsakad siiski väikesteks, teenindus oli slaavipäraselt püüdlik ning toidud maitsvad – kuid ainult senikaua, kuni jutt käib kaukaasia roogadest. Nimelt püüab Caravani kokk õnnetu kõrvalhobina valmistada ka "euroopa toite" ning vähemasti "sealiha transilvaani moodi" (93 krooni) osutus leti alt läbijooksmiseks – sealiha, küll pehme ja peekoniviiluga kaetud, tundus maitsetu, halli ja väsinuna ning suured ahjukartulitükid, konservherned ja majoneesi-mädarõikakaste puhusid keskpärasele elamusele saateks nutupilli.
Külmade kaukaasia suupistete valikust tellitud
baklažaanirullid (45.-) maitserohelise, kohupiima, küüslaugu ja
pähklitega olid õrnad, mahlased ja samal ajal ka krõmpsud.
Dolmad (67.-), mida Caravanis pakutakse kuumalt, vaimustasid vähem, kuid
laekusid külma kastme seltsis ja ohtra hakitud tilliga ülepuistatult.
Armeenia hatšapuri – soolane kolmnurkne lehttaignapirukas brõnsa ja
kodujuustuga – oli taevalik ning jõudis 10 minutiga lauda otse ahjust.
Gruusia hatšapuri
(65.-), pitsamõõdus pärmitaignaga
juustupirukas, küpses seevastu poole kauem ja maitses toekamalt; seega ka
vähem õrnalt. Lobio salat (35.-) – punase aedoa püree kreeka
pähkli ja koriandriga – serveeriti suure punaka kamakana ning pälvis
minult oma intensiivse maitse ja pähklise tekstuuri tõttu
täispunktid. Riivitud peedist ja granaatõunaseemnetest kokkusegatud
"eksootiline" salat Rubiin
(32.-) jäi seevastu kraadi võrra
nõrgemaks, meenutades kõige enam huvitavalt dekoreeritud
peedi-majoneesikooslust suvalisest pulmalauast. Võib-olla tulekski
märkust "eksootiline" tõlgendada Caravanis ohumärgina,
omalaadse kokapoolse eelvabandusena, sest ka "eksootiline kanasupp" Tshrtma
(45.-) tekitas nõutust – tegu oli pastelse seguga maitserohelisest,
vahustatud munast ja üsna peeneks tükeldatud linnulihast, kusjuures
lusikas leidis sööja ehmatuseks taldrikust üles paar hallikat
muna – ilmselt kana siseorganid või siis krõmpsluud. Hartšo
(45.-) oli samas kiiduväärt – tõeline tuline talvesupp
rasvasest punasest leemest, riisist, mõnusalt pehmeks hautatud
lambalihatükkidest ja ohtrast küüslaugust. Magustoitude poole
pealt pakub Caravan mitmesuguseid romantilise nimega (Unistus, Õrnus)
pannkooke, mis kahjuks jäid proovimata. Või õnneks, sest
ülimagus pahlava (25.-) – menüü sõnul "magus kihiline
kook pähklite, mee ja rosinatega" – meenutas konsistentsilt märjaks
saanud kaneelisaia.
