KEVAD SUSHIHOUSE’IS: Minimalistlikud hõrgutised kogu maailmast. Tiit Blaat

Möödunud aastal gurmeeauhinna – hõbelusika võitnud Sushihouse Rataskaevu tänavas ei saa ülemäärase hulga külastajate üle kurta. Neljapäevasel pärastlõunal on tumehallide seintega sumedas restoranisaalis peale Armandi vaid kaks külastajat, needki lahkumas. Seetõttu on ettekandja täielikult pühendunud ega väsi küsimast, kuidas maitses ning kas soovime midagi veel. Igale kontaktile eelneb võluv naeratus. Jutustan lõunakaaslasele värskelt loetud raamatust "Härra Ibrahim ja koraani õied", kus peategelane naeratuse võlujõust teadlikuks saades seda kahurina kasutades kõigi südamed võidab. Põmm! Naeratus! Ja tellime veel ühe klaasi pinot blanc’i. Põmm! Naeratus! Ja "palun tooge veel üks kohv". Saame ise ka aru, et oleme hea teeninduse ohvriks langenud, aga vastu panna ei õnnestu. Ja pole ausalt öeldes tahtmistki.

Tulime Sushihouse’i nende värsket kevadmenüüd testima. Kirsiõievahusel kutsel lubati interkontinentaalset kogemust – maitseelamusi prantsuse, itaalia, hispaania, tai ja vietnami köögist õitsele puhkenud kevade tähistamiseks. Värske sparglivarda ja Viljandimaal kasvatatud herefordi veise liha maitsmiseks pole vaja ju kaks korda kutsuda. 

Paraku tuuakse meile esmalt ikkagi vana menüü, ning kevad-eri tuleb eraldi küsida. Soov sealt kõike proovida ajab ettekandja korraks segadusse. Et kõike korraga?! Kõike kaks?! Lõpuks on selgus käes – et ikka igast üks ja järjekorras –, ja põmm! Naeratus! Ning vahejuhtum unustatud.

Kui oleme käed kuuma käterätikusse puhtaks hõõrunud, jõuab lauda isutõstmiseks ettenähtud napp salatike. Imepeened porgandiribad, röstitud müslikübemed, päevalilleseemned mõjuvad täpselt nagu nagu vaja – sätivad maitsemeeled valveseisangusse.

Kõlaritest kõlab olematu iiri-jaapani ajaloofilmi soundtrack, kui saabuvad supid. Klaar kana-seenesupp riisipallidega (78) on tulikuum ning kisub pisara silmanurka. Vaimustava seene-kokteili nautimist hakkab segama liigsoolane puljong. Nii soolane, et ka pudel mullivett ei suuda tekkinud janu jahutada. Kreemine kariibi kanasupp (80) särab kausist vastu kevadise võilillevälja kuldkollasusega ja maitseb sama erksalt. Siin on parasjagu vürtsikust kõrvuti siidpehme mahedusega – ja ei mingit ülesoolamist.

Seintel rippuvad kalligraafilised lehed luuletustega jutustavad sügisõhtul söögilauda istuvast perekonnast – kuid äkitselt ruumi täitvad Kusturica filmidest tuttavad balkani rütmid loovad sellest laudaistumisest hoopis temperamentsema kujutluspildi. Vaskpillide ludina saatel saabub sparglivõrsete vahele sätitud grillvarras Tai hiidkreveti ja peekonisse keeratud kammkarbiga, lisandiks Romesco kaste (110). Ülimalt minimalistlik vaagen. Mereannid ja kevade esimene mahe rohelus harmoneeruvad täiuslikult, kuue kahvlitäie ampsude kõrvale jõuame ära rääkida spargli (vana hea ilutaimena kasvatatud asparaagus) ajaloo ning kaaluda eesti ainsale sparglifarmile konkurentsi loomist. Ja ongi taldrik tühi.

Põhiroa kõrvale hakkavad kõmisema šamaanitrummid, mille peagi vahetab välja vanameister Sinatra isiklikult. Road saavad omavahel ilmselt paremini läbi kui audiaalne sulatuskatel, mis meeleolu püüab luua. Teriyaki lõhe austerserviku-juurvilja julienne’iga (178) sulab keelel, parajalt huulte külge kleepuv õrnalt küpsetatud lõhefilee, mille omamaitset teriyaki tundlikult esile toob, mitte ei tapa, nagu kalaga juhtub, kui kokk liiga agaraks läheb. Värsked krõmpsuvad beebiherned julienne’isegus aga ennustavad juba küpset suve. Sama emotsiooni kannab ka veisefilee persillade’i (lisaks persillade’i kohustuslikele komponentidele, petersellile ja küüslaugule, aimub ka basiilikut, aga pead ei julge anda), spinati ja ahjutomatitega (210). Kergelt küpsetatud kobar tomateid koos seest õrnroosa veisefileega moodustab igati tasakaalus maitseelamuse. Aga tahaks veel midagi magusat...

Desserdis (64) troonib tähtvili kõrgesse pokaali külluslikult kuhjatud ja Choya ploomilikööriga maitsestatud puuviljade otsas – läbivaks värviks kevadroheline (kiivi, õun, melon) ja aktsendiks violetsed viinamarjapoolikud. Põhjas kerge tsitruse-mousse. Särtsakas lõpetus eri kontinentidelt inspiratsiooni ammutanud gurmeetuurile.

Restoran Sushihouse

Tallinn,
Rataskaevu 16
Lahti 12–24

Hinne: 9