Maitsekütt: Saba püsti, Kukeke!
Vahel tundub, et Anni Arrosid on rohkem kui üks. Kuidas ta muidu nii palju jõuab?
Olgu kuidas on, nüüd on uus Anni-märgiga söögikoht Kalamaja ja Pelgulinna piirimail avatud. Nimeks Kukeke, olemuselt samamoodi luksuslikult naiivne (või naiivselt luksuslik) nagu eelmisedki paigad.
Ühest küljest on Made by Anni Arro Eesti kohvikumaastiku edukamaid ja ühtlasemaks lihvitud kaubamärke (pealinna gurmaanid teavad une pealt, mis on uputatud muna ning et kitsejuust ja peet käivad käsikäes). Teisalt on ta ka üks paindlikumaid – iga uus koht Haapsalu Müüriääre kohvikust Solarise pööningul paikneva Komeedini on mingil moel oma nägu.
Kukeke oma aguliromantilises naiivsiiruses on eelmistest omanäolisemgi. Komponendid on tuttavad – näpuga kulda, maitsekaid värvikombinatsioone, luitunud toonid läbisegi erksatega, Jaak Arro isikupärane mööbel ning elurõõmus, boheemlusepiisaga kirjatud hoiak. Isegi maja ümber laiuvad märtsikuised sügavad lombid ja määrdunud lumeribad mõjuvad neoonkuke valguses stiili osana.
Kõik see on hoolega kaalutud ja läbi mõeldud ning tulemus on helge ja hubane. Kalamaja kolmnurk Boheem – F-Hoone – Kukeke mõjub igati loomulikult.
Kodulinnu pildiga toidukaustast vaatavad vastu vanad tuttavad – kikerhernes, peet, kitsejuust, läätsed ja teised tervislikud tegelased. On ka Anni varasematest paikadest tuttavaid roogi – nagu näiteks geniaalselt lihtne suupiste ahjulavašš.
Tellimus sisse antud, võib asuda ajaviiteks loendama seintel ja baarileti serval kujutatud kukekesi – ega neid teab mis suur hulk olegi, parasjagu niipalju, et esimeste roogade saabumise ajaks üle vaadata jõuab. Teenindus on Kukekeses lahke ja üsna kiire.
Toiduga on keerulisemad lood. Eelroog – brändine kanamaksapasteet krõbeda saia ja magusa sibulaga (6 €) – kuigi sügavat muljet ei jäta. Violetset karva sibul maitseb hea, kuid kokkuvõttes ununeb roa maitse kiirelt. Sama lugu on tomati-läätsesupiga (4 €), mis tagatipuks ka päriselt menüüs lubatule ei vasta – lubatud kitsejuustuküpsise asemel on taldrikule puistatud ahjus krõbedaks küpsetatud lavaširibasid. Tomatisupp on küll roog, mis peaaegu kunagi ei ebaõnnestu, kuid uuelt menupaigalt oleksin oodanud põnevamat maitseelamust.
Säravat elamust ei too ka penned veiseliha-baklažaani-tomatikastme ning parmesaniga (7 €). Roog tundub kuivavõitu ja maitset ei suuda ergastada ka kapparid, mis pastakastmes silma hakkavad. Võib-olla on tegemist õnnetu juhusega, kuid ka Komeedi köögist jäi avamise järel mulje, et pasta pole nende roavaliku tugevaim külg. Lambaliha-puravikupada talviste köögiviljadega (8 €) on seevastu mahlakam ja mõnusam kooslus. Lihapalad on pehmed ja köögiviljad lisavad mahedat ja kerget mekki.
Tuleb tunnistada, et tõeliselt särava maitseelamuse toob alles magusroog – käsitsi valmistatud pistaatsia-sidrunijäätis (3.50 €), mis maitseb kergelt ja hõrgult nagu tõeline itaalia gelato. Väga hea kohvikõrvane on ka sidruni-beseerull (2.50 €), õhuline ja kergelt hapukas maiustus.
PS Mis seal salata, kena interjööri ja teeninduse juures valmistas Kukekese toit esimesel külastusel pettumuse. Seepärast lipsasin sealt enne loo kirjapanekut veel korra läbi, et vaadata, kas asi on alguspäevadega võrreldes edenenud. Koduse moega hernepüreesupp (3 €) ja veggie-burger (8.50) maitsesid tõesti paremini – kas tõesti seepärast, et sel korral ka perenaine ise kohal viibis? Kuid burgeri vahelt piilus lubatud rooma salati asemel tavaline lehtsalat ja saiapoolikud olid pehmuse ammu unustanud...
Ära lase saba sorgu, Kukeke!
