Massandra on talivein

Massandra vein sobib Eesti sügisõhtusse palju paremini kui Krimmi;suvehommikusse, tõdeb Kalev Kesküla.

Olen eeskätt ikka happelise naturaalveini sõber ja kangendatud veinide maailm on minust üsna kaugele jäänud. Tõsi, jõuluks olen korraldanud vahel portveinide degustatsioone ning külmal ajal olen kangeid ja magusaid jooke ometi nautinud. Olen pidanud tõdema, et kaks väikest klaasi magusat kangendatud veini tekitab õhtul sama hea tunde kui vähemasti pool pudelit mõrkjat Cabernet'd. Ja see on võit, sest kogu maailm katsub juua järjest vähem, aga paremini ning see mõte võiks meilgi ajakohane olla.

Tänavu suvel ei suutnud ma enam vastu panna kutsetele oma veiniharidust Krimmi dessertveinide osas täiendada ja käisin Jalta lähistel Massandra tehases neid proovimas. Võiks öelda, et Massandra on Õhtumaa veinikirjanike jaoks maailma ots, ainus tootja, mis Ukrainast ja Venemaalt märkimist leiab. Tuntuks sai see 1990ndatel ning mõni kommentaar on suisa ülistav. Näiteks on Sotheby veinientsüklopeediast lugeda, et Portugalis pole kunagi tehtud ligilähedaseltki nii "kõrgekassilist ja nüansseeritud" valget portveini kui Massandra valge "port" 1932. aastast, mida teose autoril Tom Stevensonil maitsta õnnestus.

Massandra on kahtlemata legend, aga põhjusega. Tehase ja selle juurde kuuluvad sügavad ventileeritud keldrid ehitas aastail 1894-97 "vene veininduse isa" vürst Lev Golitsõn keisri rahaga ja keisri jaoks. (Mõned tänagi valmistatavad veinid olid juba varem välja töötatud.) Krimmi ja Kaukaasia peaveinimeister Golitsõn oli enne seda juba aastaid Krimmis veinivalmistamist harjutanud ja seepärast õnnestus tal Krimmile sobilikest sortidest valmistada veine, mis töös tänapäevani. Muide, Golitsõn polnud mingi vene isemõtleja, vaid läänes haritud aadlimees, üle Euroopa tuntud ekspert.

Põhjast kaitsevad külmade tuulte eest Krimmi lõunarannikut mäed, meri hoiab talvel sooja, mägede jalami kalju- ja settepinnas on viinapuude jaoks suurepärased. Tehast varustavad marjadega mitu sovhoosi, rasked ajad, nagu Saksa okupatsioon ja Mihhail Gorbatšovi karskuspoliitika, on tänaseks üle elatud. Nii et arvestades ajaloolist traditsiooni, häid tsaariaegseid keldreid, suurepärast terroir'i ning kõigi seal töötanud vene, ukraina ja juudi veinimeistrite pühendumist, oleks ka imelik, kui nad väga halba veini teeksid.

Ühel palaval augustihommikul istusin Massandra degustatsioonisaalis ning valges kitlis vanema mehe märguande peale valas samuti valges kitlis noorem naine meile näidiseid klaasidesse. Tunnid kadusid ja ürituse väärikas algus sai hästi pika ja südamliku lõpu.

Nüüd Eesti pimeduses mõnd Massandra veini üle maitstes pean tunnistama, et magus ja kange sobib meie oludesse palju paremini kui Krimmi suvesse. Asja teeb keeruliseks, et Eestis on müügil 22 Massandra veini (kogu valik peaks olema saadaval Regalia poodides) pluss veel nn kollektsioonveinid, s.t vanad aastakäigud. Järgnevalt katsungi Eestis leiduvatest Massandra veinidest mingit ülevaadet luua.

Kuivad lauaveinid

• Cabernet Sauvignon (Stolovoje Krasnoje Alušta; loodud 1937) - aroom on värske, marjane ja ilus. Maitse kerge, värske happega. Kerge jook, võrreldav Veneto Cabernet'ga. Vein võib sisaldada ka muid marju, näiteks Saperavit. (Veinimeistrid ei armasta väga vastata küsimusele, et mis marju just veinisse pannakse. Jääb mulje, et pannakse natuke tunde järgi, ja seda mida on.) Kui liiga palju pärid, vaadatakse sind nagu spiooni. Muide, see vein olevat meeldinud Vladimir Putinile, aga ega vein selles süüdi pole.
• Semillon - aroom on peen, aga maitse hästi happeline. Sobib neile, kes otsivad midagi eripärast.

Portveinid

• Krõmvein Alušta: Krasnõi, Rozovõi ja Belõi (1944) - portveinide odavam sari. Punane (kirsinüansiga) ja roosa (vaarikane) on minu meelest täitsa joodavad, apelsinikoore aroomiga valges veinis on piiritus liialt esil ja tasakaal jätab soovida. Segatud kokku mitmetest kohalikest ja rahvusvahelistest viinamarjasortidest.

Järgmine, portveinide hinnalisem tase on minu jaoks suur maitsehüpe:

• Krõmvein Krasnõi Krõmski (1944) on valmistatud Mourvedre'ist, Saperavist ja Bastardost. Magus ja pehme mustsõstranüansiga vein. 2000 aastakäik meenutab lausa aastakäiguporti.
• Krõmvein Belõi Krõmski (1944) - aroomis on küpsiseid ja karamelli. Maitse pehme ja mõrkjasmesine, murakane. Valmistatud Rkatsitelist ja Aligotest.
• Krõmvein Belõi Surož (1936) on valmistatud kohalikust, teistel andmetel Kreeka päritolu Kokuri viinamarjast. Aroom karamelline, maitse pikk ja tuline, mesise alatooniga.
• Krõmvein Krasnõi Livadia (1891) - legendaarne Nikolai II lemmikvein, valmistatud Cabernet Sauvignonist, kasvanud kiltkivipinnasel. Cabernet annab veinile kirsise iseloomu, aga minu meelest pole alkohol nii hästi maitsesse integreeritud kui täidlasema Krasnõi Krõmski puhul. Jätab noore mahlaka Ruby mulje, kui viimane on vähemalt LBV.
• Krõmeira Krõmskaja (1951) on madeira tüüpi vein - aroomilt konjakine, maitselt pähkline ja mandline. Meeldiv jook, veidi magusam kui Krõmeres (1944; heerese tüüpi jook), mis jätab veidi karmima, põletavama mulje ja küsib juurde sobivat suupistet.

Dessertveinid

Need on eelmistest veidi väiksema alkoholisisaldusega (16%, aga magusamad, suhkrut on 16-20%).

• Muskatelid on magusad (15% piiritust, 15% suhkrut) muskaatdessertveinid. Valge on hästi parfüümne, karamelline ja läägevõitu, punasel on lõpus tunda ka marjaparki ja veidi tubakast nooti.
• Põnevam dessertvein on minu jaoks Kokuri viinamarjast valmistatud Surož (1945), lausa hea aga Pinot Gris (1991), mille aroom on leivane ja maitse virsikuselt rikas. Hape loob magususele tasakaalu.
• Dessertveinide hulka arvatakse ka Muskat Tšornõi (1913), Kagor Partenit ja Bastardo (1966). Mulle meeldib kõige rohkem viimane. Selle aroom on raske, mustade marjade nüansiga ja piprane, maitses tasakaalustavad magusust tugevad marjatanniinid.
• Poeetilise nimega Vürst Golitsõni seitsmes taevas on legendi järgi kõigist vaadipõhjadest kokku segatud, 1880. aastal sündinud vein. Haritud ja hinnaline, pehme tekstuuri ja muskaadi karakteriga.

Liköörveinid

Kõige kuulsamad on muskaatviinamarjast valmistatud liköörveinid - meil on saada Punase Kivi Valge Muskaat (13 kraadi, 23% suhkrut; 1944). Selle aroom on raske ja liköörne, sisaldab tsitruseid ja sukaati. Väga rikkalik maitse on pehme, selles on kuivatatud mandariini, apelsini ja leidub isegi hapet. Meenutab pisut Vin Santot.

Kokkuvõttes kujutab Massandra tervet omaette maitseil ma, mille lähem tundmaõppimine nõuab veel aega. Ja mida külmem ja pimedam see aeg on, seda õpitööks sobivam.