“Loomulikult tuleb pidevalt juurde uusi tegijaid, kes on vaimustunud mõnest eduloost. Samal ajal kaovad turult need, kes tulid katsetama. Üldjoontes kasvab aga kohalik tootmine ja sortiment korralikult,” selgitab Muru.

Saame olla uhked, et Eestis on esindatud laeva- ja paaditootmine sõudepaadist rahvusvaheliste superjahtide ning raskete tööalusteni. Ala eksperdid usuvad, et kohalikus laevatootmises toimus kasvuhüpe pärast Euroopa Liiduga liitumise päeva 2004. aasta suvel – siis avanes meile Euroopa ühisturg. Teine oluline kuupäev oli see, kui Eesti võttis käibele euro ning arveldamine Euroopa partnerite ja klientidega muutus ülilihtsaks.

“Enne liitumisi ei olnud võimatu Euroopaga laevandusäri teha, kuid see oli märgatavalt keerulisem kui praegu. Enam pole tolle, pidevat rahakadu valuutavahetusest ja nii edasi. Äri saab teha kõrvaliste segajateta,” räägib Muru.

Sõudepaadist luksusjahtide ja töölaevadeni

Eestis on laevandussektoris palju tootjaid – on neid, kes toodavad ise oma brändiga paate, neid, kes teevad allhankeid, ja neidki, kes toodavad mõningaid juppe valdkonna suurimatele kogu maailmas. Suurim ja ehk ka Euroopas tuntuim laevatootja on Luksusjaht, mis toodab oma superjahte ja lõbusõidualuseid peamiselt Skandinaavias ning oma teiste brändide all. Veel on meil suuri tööaluseid tootev Baltic Workboat, kes on kasvanud praeguseks ikka korralikuks ja tõsiseltvõetavaks laevaehitajaks. Ühtlasi on olemas firma nimega Saare Jaht – tõsine, nii-öelda die-hard-ettevõte, mis toodab Euroopas väga tuntud ja nõutud luksusjahte.

Alunaut on valdkonnas pigem väike tegija, kuid on suutnud end ainult 16 töötajaga Euroopa turule sisse murda ning olla seal tuntud, tunnustatud ja hinnatud tootja.

“Töötasin seitse aastat Baltic Workboatis. Kui sealt lahkusin, märkasin, et sektoris puudub väikeste ja üliväikeste tööpaatide tootja. Eestis müüdi toona ainult importpaate. Esialgu oli mõte, et teeme ikkagi ainult lõbusõidupaate ja seda eraturule. Saime aga kiiresti aru, et ainult nii toime ei tule ning oli vaja vanad oskused üles soojendada – hakkasime muutma oma aluste spetsiifikat ja osalema Euroopa riigihangetel,” räägib Muru.

Alunaut on leidnud omale niši ja on spetsialiseerunud politsei-, pääste- ja militaaraluste tootmisele. Enamik paatidest müüakse Norra, Rootsi, Saksamaale ja Šveitsi.

Kuhu edasi liigume?

Eesti paadiehitus on meile oluline sektor, mis on üha enam rahvusvahelistumas. Nagu iga tööstus, liigub meiegi paatide tootmine aina suuremate mahtude suunas. See loogika, mis oli eelmisel sajandil, et küla üks mees ehitas paate ja hoidis sellega endal elu sees, on ammu möödas.

“Euroopas on Eesti toodete vastu usaldus tekkimas ja see süveneb pidevalt, kuid ikka ja siiani piirab meid see nõukogude taak. Arvame Eestis istudes, et oleme juba täielikult Euroopas. Euroopast näevad aga inimesed meid ikka kui inimesi idast. Arvatakse, et meie tooted on halvemad, nõrgemad ning vähem usaldusväärsed. On selge reegel, et kui tahame olla teistega võrdsed, peame olema neist palju paremad,” selgitab Alunaudi juht.

Jaga
Kommentaarid