Mida teha kõrvitsaseemnetega?

Kõrvitsa tükeldatud viljalihast tehakse toite või hoidiseid, seemned aga jäävad tavaliselt üle ja visatakse ära… Häid nõuandeid jagab Urmas Kokassaar.

Maailmas süüakse kõrvitsaseemneid mitmel viisil: toorelt või röstitult, kooritult või seemnekestadega, idandatult või kääritatult, tervelt või purustatult. Et seemned on õlirikkad, siis saab neist lausa kõrvitsaõli pressida. Tavaseemnetest veelgi õlirikkamad on õlikõrvitsate seemned. Muide, paljudes riikides kasvatataksegi õlikõrvitsaid hoopiski seemnete, aga mitte viljaliha pärast. Kõige väärtuslikumaks loetakse külmpressitud kõrvitsaõli, millel on intensiivselt rohekas toon. Meilgi on üksikutes hästivarustatud poodides seda õli müügil. Kõrvitsaõli plussiks loetakse selle rasvhappelist koostist. Kolmest põhilisest rasvhapete tüübist on kõrvitsaõlis kõige rohkem polüküllastamata rasvhappeid (niinimetatud oomega-rasvhappeid), koguseliselt järgmisel kohal on monoküllastamata ning kõige vähem leidub küllastatud rasvhappeid. Samas on kõigi kolme rasvhapete rühma esindatus selline, et kõrvitsaõli on biokeemiliselt koostiselt üsna hästi tasakaalustatud. Plusspoolelt saab mainida sedagi, et kõnealuses õlis on rohkelt linoolhapet, mis on inimese jaoks asendamatu rasvhape ja mida meie organism peab järjepidevalt toiduga saama. Kõrvitsaõlis ning -seemnetes leidub teistki inimesele asendamatut rasvhapet – alfalinoleenhapet, kuid selle sisaldus on suhteliselt väike ja kõikuv. Seemnetes on rikkalikult rasvlahustuvaid karotenoide, samuti rasvlahustuvaid vitamiine A ja E ning veidi vähem vitamiini K. Vesilahustuvatest vitamiinidest peab mainima B-rühma vitamiinide tõhusat esindatust. Et seemned kujutavad endast toitainete varu uue taime arenguks, peab nendes sisalduma kõik vajalik. See tõde kehtib täiel määral ka kõrvitsaseemnete valgusisalduse kohta. Seemnetest jahvatatud valgu- ja õlirikast kontsentraati lisatakse paljudes riikides mitmesugustele toiduainetele nii energeetilise väärtuse suurendamiseks kui ka toitainete sisalduse optimeerimiseks.

Tunnevad end hästi eri toitudes

Meil on kõige rohkem levinud purustatud kõrvitsaseemnete lisamine seemneleibadele, -sepikutele ja -saiadele. Seemneid lisatakse pagaritootesse kas tervetena või puistatakse  purustatud kujul vaid küpsetise pinnale. Pagariahjude küpsemiskuumus muudab seemnetükikeste maitse ainult paremaks, andes neile kerge pähklimeki varjundi. Röstitud ja kergelt soolatud kõrvitsaseemned (pepita’d) on muide eraldi toiduna vägagi populaarsed nii Vahemere maades kui ka Mehhikos. Kergelt eelröstitud seemnetest eraldatud õli on kauni värvuse, meeldiva maitse ja lõhnaga. Vaid väikesest sellisest õlikogusest piisab, et anda pasta- ja liharoogadele omapärane maitse. Rohkelt kasutatakse sellist kõrvitsaõliga toitude maitsestamist just Itaalia köögitraditsioonides. Kergelt röstitud kõrvitsaseemneid või nende tükikesi lisatakse ka salatitesse, müslidesse, putrudesse, tervistavatesse segujookidesse, köögiviljahautistele ning riisi- ja pastaroogadele. Populaar­sed on röstitud kõrvitsaseemned ka eraldi toidukorrana, kuid sellisel juhul maitsestatakse neid täiendavalt kas soola, ingveri, küüslaugu, tšilli, vürtsköömnete või teiste maitsetaimedega. Veel üheks kõrvitsaseemnete plussiks saab lugeda mineraal­ühendite ja mikroelementide rohket sisaldust. Mineraalsooladest on kõnealustes seemnetes palju fosfori-, kaaliumi- ja magneesiumiühendeid.

Mikroelementidest paistavad kõrvitsaseemned silma raua, tsingi, vase, mangaani ja seleeni arvestatava sisal dusega. Üks hea asi on veel, et allergiat nad üldjuhul sööjatel ei põhjusta.

Kuidas neid kodutingimustes röstida? Kuivatatud seemned tasub panna küpsetuspaberile ja ahju temperatuur võiks olla 150–175 oC. Röstida võiks neid seni, kuni seemnete värvus muutub kuldseks. Mait­sestamiseks võiks lisada ka veidi soola. Jahutatud röstitud seemneid saab säilitada kuivas ja jahedas kohas. Kes aga kodus kõrvitsaseemnete küpsetamisega jännata ei viitsi, see võib juba röstitud ja kooritud seemneid osta poest.

Kõrvitsaseemnekuklid
12 tk

• 2 dl vett
• 25 g pärmi
• 1 sl siirupit
• 1 tl soola

• 1 dl püreeritud kõrvitsaviljaliha

• 1 dl keedetud väikseid kõrvitsakuubikuid

• 3 dl täisteranisujahu
• 3 dl nisujahu
• 1 dl kõrvitsa­seemneid
• 1 sl linaseemneid
• 1 sl kaerakliisid

• 2 sl õli

• pintseldamiseks
  
  • 1 muna

• peale
  
  • kõrvitsa­seemneid

Sega;käesoe vesi ja pärm ühtlaseks. Lisa siirup, sool, kõrvitsapüree ja;-kuubikud. Sõtku hulka jahudega segatud seemned ja kliid ning õli. Kata;kauss kile või rätikuga ja lase soojas kohas 1 tund kerkida. Kummuta;tainas lauale ja sõtku veidi. Vormi 12 kuklit ja lase ahjuplaadil;kerkida 15 minutit. Pintselda pealt lahtiklopitud munaga ja raputa;peale kõrvitsaseemned. Küpseta 225kraadises ahjus 12 minutit.