Midagi erilist: Kahe võluri kaks maitseetendust

Läinud nädalal korraldasid kaks siit- ja sealtpoolt lahte kõrgeimalt hinnatud peakokka, restoran Ö peakokk Roman Zaštšerinski ja Helsingi restorani Chez Dominique peakokk Hans Välimäki piduliku õhtusöögi. Õigemini küll suisa kaks – ühe restoranis Ö ja teise Helsingis Chez Dominique’is, päevase vahega, sama menüüga.

Kaks kulinaariavõlurit olid koostanud maitsemeeltele hunnitu rännaku. Iga taldrikutäis tekitas emotsioone ja hämmastav – maitsemeenutusi lapsepõlvest.

Kuidas Hans Välimäki näiteks oma peekoni ja muna tervitusse, mis oli pisut suurem tavalisest assortiikommist, oli suutnud peita nii krõbeda peekoni kui maavanaema hommikuse muna-peekoni roa maitse, niimoodi, et isegi akna taga karjamaal mäletsev lehm meenus, see on puhas võlukunst.

Või kanamaksa mousse astelpaju-võilille moosiga, mille tipmise maitseakordi lõid terakesed õietolmu – maitse, mis viib meenutustes päikeselisse päeva kesk võililli ja lapselikku suvevabadusse. Või siis midagi väga kodust ja kargelt eestimaist – oblikasorbee sekundeerimas kohupiimabrüleele.

Tegelikult oli menüü rikkalik nagu muinasjutus, milles jutuvestja viipab käega ning kohe alustatakse uut lugu, aga siiski sama muinasjutu raames. Osalistele jäi vaid mõelda, et mis konkreetselt selle või teise nüansi ta maitsemeeltes tantsima paneb ning kumb kokk just teoses on esimest viiulit mänginud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist oli suure etendusega, kunstiga suurtelt meistritelt, kelle loovus ja andekus seguneb mõnikord võlukunsti värviga. Vähemalt selline mulje jäi tänulikele osasaajatele.

Ö @ Chez

Öö laskus Helsingi üle, kui lahkusime Chez Dominique’ist, seljataga üksteist käiku ja neli veini ning tassike espressot. Auk taskus oli meeldivalt väike.

Kõik algas muidugi juba nädalate eest, kui kuulsime, et Ö on tulemas. Ei juhtu ju tihti, et Eesti tippkokale antakse võimalus Michelini kahetäherestoranis õhtut sisustada ja seda veel koos kohaliku täht-chef’iga.

Ja tõesti, restoran oli rahvast täis, kui kohale jõudsime. Saime kohad otse köögiakna aluses lauas, kust oli päris põnev vaadata tummfilmi, milles Roman Zaštšerinski koos viie käealusega sooritas kulinaarseid imesid. Hans Välimäki silma ei hakanud, aga ju tal oli kiire. Eelnevalt oli ta ju olnud Ö külaliseks Tallinnas ja küllap teadis, et tema köök on heades kätes.

Teenindajad üllatasid eestikeelse suhtlemisega, aga menüü oli ingliskeelne. Teenindamine oli väljapeetud, täpne ja karge. Ei mingit asjatut small-talk’i à la “Kuidas maitses? Kas kõik on korras?...”.

Kõik maitses ja kõik oli korras! Loomulikult!

Serveeritud roogadest olid pooled kohalikud ja pooled Ö omad. Ei saa just öelda, et asi võttis duelli mõõdud, kuid üks ilus golfimäng oli see küll. Romani kanamaksa mousse astelpaju ja võililleõie moosiga oli selge eagle ja Hansu “Snack, crackle & pop” kindel hole-in-one. Ülejäänud 9 maitseelamuse hulgas olid enamik birdie’d ja vaid mõni üksik par.

Roman Zaštšerinski tuli lõpuks ka lauda ja oli rõõm tal kätt suruda. Ise nentis ta, et Chez Dominique’i külastamine näitas talle, kuidas käib töö üheksa koka tiimiga, kes kõik oma asja oskavad, Ö-s on nad ju vaid neljakesi.

Korrata, korrata, korrraataa...